Sisu
Bakterid on üherakulised organismid, mis võivad inimestel põhjustada haigusi, kuid on samas olulised ka meie hea tervise jaoks, kuna neil on oluline roll meie seedimises. Bakterid on prokarüootsed rakud; neil ei ole membraani ümbritsevat tuuma. Selle asemel, et DNA-d sisaldada kromosoomides, sisaldub bakteriaalne geneetiline teave rakulise materjali silmus, mida nimetatakse plasmiidiks. Plasmiid, tuumamaterjalid, vesi, ensüümid, toitained, jäätmematerjalid ja ribosoomid tsirkuleerivad bakteris paksu vedelikuna, mida nimetatakse tsütoplasmaks.
Tsütoplasma eesmärk
Bakteritel on lihtne sisemine organisatsioon, mis koosneb pigem spetsiaalsetest osadest kui eraldiseisvatest organitest, mida ümbritsevad membraanid. Neid spetsialiseeritud osi nimetatakse organellideks. Tsütoplasmas toimub see, kus organellid viivad läbi bakteri eluks vajalikke protsesse. Tsütoplasma komponendid vastutavad rakkude kasvu, metabolismi, jäätmete kõrvaldamise ja raku replikatsiooni (paljunemise) eest.
Bakterite genoom
Genoom on tsütoplasmas kõige olulisem omadus. See asub raku keskosas, mida nimetatakse nuclioidiks. Genoom on DNA klomb või mähis, mis kontrollib kõiki bakteriraku funktsioone ja toodab valke, mida bakter vajab ellujäämiseks. DNA klomp ei paikne bakterirakkudes eraldatud seinaga tuumas, nagu see on looma- ja taimerakkudes; bakteriaalne DNA on vabalt ujuv.
Ribosoomid
Ribosoomid on graanulikujulised organellid, mille ülesandeks on lugeda juhiseid või juhiseid pikkades DNA ahelates ja suunata bakterivalkude tootmist. Tsütoplasmas hõljub vabalt suur arv ribosoome. Kui neid vajatakse, täidavad ribosoomid oma eesmärgi, kinnitudes geneetilisele materjalile, pakkudes platvormi valkude sünteesiks ja ujudes siis edasi, kuni neid jälle vajatakse.
Plasmiidid
Plasmiidid on väikesed geneetilised struktuurid, mida leidub paljudes bakterites ja mis sisaldavad mähitud DNA ahelaid. Plasmiidset DNA-d reprodutseerimisel ei kasutata. Selle asemel täidavad plasmiidid muid spetsiifilisi ja olulisi funktsioone. Bakterite paljunemisel on plasmiididel erilised omadused, näiteks resistentsus antibiootikumide suhtes, resistentsus raskmetallide suhtes ning loomade või taimede nakatumiseks vajalikud tegurid. Need omadused annavad bakteritele teatud eelised ja kaitse.
Säilitusgraanulid
Ladustusgraanulid pakuvad toitainete ja muude energiat tootvate ainete hoidmiseks vajalikke kohti. Need ained on glükogeeni (polüsahhariidi või süsivesikute energiaallikana), lipiidide (rasvad), polüfosfaadi (stabilisaator, mis aitab vett hoida) varud ja mõnel juhul ka väävel või lämmastik.