Sisu
Elu sellisena, nagu me seda teame, on süsinikupõhine. Süsiniku skelett on süsiniku aatomite ahel, mis moodustab ükskõik millise orgaanilise molekuli selgroo või vundamendi. Kuna süsinikul on ainulaadne võime moodustada suuri, mitmekesiseid ja stabiilseid ühendeid, pole elu ilma süsinikuta võimalik.
Kovalentsed võlakirjad
Kovalentne side moodustub siis, kui kahel aatomil on elektronid või negatiivselt laetud alaaatomilised osakesed. Kovalentsete sidemete arv, mida ükskõik milline aatom võib moodustada, on seotud elektronide arvuga väliskesta sees.
Süsinik
Süsiniku väliskestal on neli elektronit ja see võib moodustada neli kovalentset sidet. See võimaldab süsinikul moodustada suuri, mitmekesiseid molekule.
Makromolekulid
Elu toimimiseks on vaja nelja tüüpi makromolekule ehk suuri orgaanilisi molekule: valk, lipiidid, süsivesikud ja nukleiinhapped. Kõik neli makromolekulit põhinevad süsinikuahelal.
Funktsionaalsed rühmad
Kui süsinikuaatomite ahelad on seotud süsinikuahela moodustamiseks, määravad selle luustiku külge kinnitatud keemiliste funktsionaalrühmade tüübid, millist makromolekuli moodustatakse.
Tähtsus
Süsinik on oma olemuselt üldlevinud. Süsinikuühendeid on teada peaaegu kümme miljonit. Süsivesinikud (süsiniku ja vesiniku ahelad) on kivisöe, nafta ja maagaasi fossiilsete kütuste alus. Süsinikku leidub gaasi süsinikdioksiidis, teemantides, grafiidis ja fulleriinides.