Sisu
- Ülevaade glükolüüsist
- Ülevaade glükoneogeneesist
- Glükolüüsi ja glükoneogeneesi sarnasused
- Glükolüüsi ja glükoneogeneesi erinevused
Glükoos on kuue süsinikuga suhkru molekul, mis on ülim toitaine kõigile looduses elavatele rakkudele. See tähendab, et kõik toidud, mida te oma süsteemi võtate, muutuvad glükoosiks kusagil teel seedimisprotsessi ja siis, kui nende toitude molekulid teie rakkudesse satuvad.
Glükolüüs ja glükoneogenees viitavad vastavalt glükoosi lagunemisele ja uue glükoosi sünteesile. Mõlemad on hädavajalikud ainevahetusprotsessid, kuna teie keha päevas tarbitav glükoosikogus on molekulaarses mõttes astronoomiline.
Kuigi need kaks rada on paljudes aspektides vastandid, on glükolüüsil ja glükoneogeneesil sarnasusi ja erinevusi.
Ülevaade glükolüüsist
Glükolüüs, mis hõlmab kokku 10 reaktsiooni, algab fosfaatrühma lisamisega glükoosimolekulile. Etappide seeriana lisatakse veel üks fosfaatrühm, samal ajal kui molekul on ümber kujundatud suhkru fruktoosi derivaadiks. Seejärel jagatakse kuue süsiniku molekul kaheks identseks kolme süsiniku molekuliks.
Glükolüüsi teises pooles läbivad kaks identset molekuli rea ümberkorraldusi, saades kolme süsiniku molekuliks püruvaat. Selle käigus eemaldatakse molekulidest fosfaadid, et tekitada adenosiintrifosfaat (ATP), mida kõik rakud vajavad energia saamiseks. Iga glükoosimolekuli tulemuseks on kaks püruvaatmolekuli ja kaks ATP-d.
Ülevaade glükoneogeneesist
Glükoneogeneesil on mitu lähtepunkti, sealhulgas püruvaadi nõbu laktaat. Protsessi esimene pühendunud samm on siiski püruvaadi muundamine fosfoenolpüruviinhapevõi PEP. See molekul on ka vaheühend glükolüüsil, kui asjad kulgevad vastupidises suunas.
Tegelikult toimub glükoneogenees enamasti vastupidiselt glükolüüsi teel.
Glükoneogeneesis kasutatakse kolme ensüümi, mida glükolüüsis ei kasutata, et reaktsioonide seeria tervikuna vastupidises suunas viia. Mainitud on esimest sellist reaktsiooni, püruvaadi muundamist PEP-ks. Teine on ühe fosfaatrühma eemaldamine fruktoosi derivaadist ja kolmas on teise fosfaatrühma eemaldamine glükoos-6-fosfaadist, et jätta glükoos.
Glükoneogeneesi sisenev püruvaat võib pärineda mitmetest allikatest. Üks neist on teatud valkudes leiduvate aminohapete süsinikuvaba osa ja teine on pärit rasvhapete oksüdeerumisest. Seetõttu võivad toidud, mis koosnevad ainult või suurel määral valkudest ja rasvadest, koos süsivesikutega olla kütusena.
Glükolüüsi ja glükoneogeneesi sarnasused
Glükoos on muidugi nii glükolüüsi kui ka glükoneogeneesi ühine tunnus. Esimeses rajas on see reagent ehk lähtepunkt, teises aga saadus või lõpp-punkt. Lisaks toimuvad rakkude tsütoplasmas nii glükolüüs kui ka glükoneogenees. Mõlemad kasutavad ATP-d ja vett.
Neil kahel rajal on ka mitmeid teisi molekule. Näiteks on püruvaat glükoneogeneesi peamine "sisenemispunkt", glükolüüsis aga esmane toode. Fakt, et nendel radadel on mitu sammu, võimaldab kehal hõlpsamini kontrollida oma üldist taset, mis erineva söömis- ja treenimisharjumuse tõttu kipub kogu päeva jooksul oluliselt muutuma.
Glükolüüsi ja glükoneogeneesi erinevused
Glükolüüsi ja glükoneogeneesi peamine erinevus seisneb nende põhifunktsioonis: üks kahandab olemasolevat glükoosi, teine aga täiendab seda nii orgaanilistest (süsinikku sisaldavad) kui ka anorgaanilistest (süsinikuvabad) molekulidest. See muudab glükolüüsi a kataboolne ainevahetuse protsess, samas kui glükoneogenees on anaboolne.
Kui glükolüüs toimub kõigi rakkude tsütoplasmas, piirdub see ka glükolüüsi ja glükoneogeneesi ees, glükoneogenees piirdub peamiselt maksaga.