Sisu
Globaalne soojenemine põhjustab Antarktika mandri, Põhja-Jäämere ja kogu Gröönimaa liustike, jääkihtide ja merejää sulamist ning purunemist. Selle tulemusel lastakse jäämägesid merre, kus nende saatus on triivida, puruneda ja aeglaselt sulada. Need jäämäed kannavad mõnikord luhtunud elusloodust, näiteks hülgeid ja jääkarusid; need kujutavad ohtu ka laevadele.
Antarktika jää
Antarktika mandri ääres asuvad massiivsed liustikud ja jääriiulid ulatuvad merre, kus nad "poegivad" jäämäed vette. Üks selline sündmus leidis aset 2013. aasta juulis, kui Rhode saare neljandiku suurune jääkate poegis Pine Islandi liustiku juurest maha. Sarnased sündmused on põhjustanud teatavate jääriiulite lagunemise, viies hiiglaslikud jäämäed ookeani. Antarktika liustike ja jääriiulite lagunemine on globaalse soojenemise otsene tagajärg, mis kiirendab poegimist, tõstes nii õhu kui ka vee temperatuuri.
Arktika jää
Nagu Antarktika, soojeneb ka Arktika kiiremini kui ülejäänud maailm. Selle tagajärjel hõreneb merejää ja sulab. Hooajaline Arktika jääkaotus on aastakümneid olnud tõusuteel: 2013. aastal võrdub see 1,74-kordse Texase suurusega. Merejää lagunemisel paiskab see Põhja-Atlandisse rohkem jäämägesid. Vähem Arktika jää tähendab, et vett on rohkem. Vedel vesi on tumedam ja vähem peegeldav kui jää; seega neelab see rohkem soojust. See loob nõiaringi, kus jää sulamine soodustab veelgi sulamist. Avatuma vee tagajärjel tekivad ka tuuled ja hoovused, mis suruvad rohkem jäämägesid merre.
Gröönimaa jää
Gröönimaa jääkiht kahaneb, kuna see sulab üha kiirenevas tempos. 2012. aastal murdis Manhattani suurusega kaks korda suurem jäämägi vabaks Petermanni liustikust, lähedal veelgi suuremale, mis 2010. aastal samast liustikust poegis. See viimane ujuv jääsaar, nagu ka tema eelkäija, laguneb tõenäoliselt. lõuna poole liikudes ladestab jää lõpuks Kanada rannikut nii kaugele lõunasse kui Labradori.
Jäämägede sulamine ja levik
Jäämägede moodustumisel puutuvad uued pinnad kokku valguse, vee ja tuulega. Selle tagajärjel toimub purunemine ja sulamine. Ujuva jää kaotus on hinnanguliselt 1,5 miljonit Titanicu suurust jäämäge aastas. Tõenäoliselt jäämägede arv kasvab, ehkki varasemate arvude hindamine on keeruline. Selge on see, et poegimise kiirus tõuseb ja Maakera jää üldkogus väheneb.