Sisu
92 looduslikult esinevast elemendist koosneb Maa geosfäär - Maa tahke osa, mis koosneb tuumast, vahevööst ja maakoorest - peamiselt neljast. Need neli on raud, hapnik, räni ja magneesium. Need elemendid moodustavad enam kui 90 protsenti Maa massist.
TL; DR (liiga pikk; ei lugenud)
Maa miljonid ained koosnevad peamiselt neljast elemendist: raud, magneesium, räni ja hapnik.
Raud
Valdav enamus Maa rauavarudest on tuumas ja vahevöös. Tahke sisemine südamik koosneb peaaegu täielikult rauast, vedel välimine südamik on raua ja nikli sulam, sisaldades vähesel määral kergemaid elemente. Vaip koosneb raud-magneesiumsilikaatidest ja koorik koosneb umbes 5 protsendist rauast. Kokku moodustab raud hinnanguliselt 35 protsenti Maa massist.
Hapnik
Hapnikut, mis on Maa teine kõige rikkalikum element, leidub peamiselt maakoores. Ehkki hapnikku peetakse enamasti atmosfäärigaasiks, on see ka silikaatmineraalide üks põhikomponente, mis moodustavad suurema osa Maa maakoorest. Hapnik ise moodustab umbes 46,6 protsenti maakoorest ja 30 protsenti kogu Maa massist.
Räni
Räni leidub ühendites nii vahevöös kui ka maakoores, muutes selle rikkaimaks elemendiks. Vahevöös kombineerub see raua ja magneesiumiga ning koorikus hapnikuga silikaatmineraalide kujul. Need mineraalid moodustavad tavalisi ühendeid nagu kvarts, vilgukivi ja talk, samuti haruldasi kive, nagu smaragdid ja opaalid. Kokku moodustab räni umbes 15 protsenti Maa massist.
Magneesium
Kuna suurema osa Maa mahust võtab enda alla vedel vahevöö, on mõistlik, et magneesium, mis on üks vahevöö põhikomponentidest, on Maa neljas kõige rikkalikum element. Magneesiumi leidub maakoores ka sellistes ühendites nagu dolomiit, talk ja magneesiumkarbonaat. Magneesium asub massiprotsentides räni taga, moodustades umbes 13 protsenti Maast.
Määratluse küsimus
Maad moodustavate elementide arvukus on geoloogiline küsimus ja sellisena reguleerib seda Maa geoloogiline määratlus.See määratlus hõlmab ainult tahket geosfääri, mis koosneb koorikust, vahevööst ja südamikust. See ei võta arvesse atmosfääri koostist, hüdrosfääri (Maakera veesüsteemid) ega biosfääri (Maakera elavad süsteemid). Neid Maasüsteeme tuleb nende elementaarse koostise osas eraldi vaadelda.