Sisu
Matemaatikas on "kalle" mõiste, mida kasutatakse joone gradiendi kirjeldamiseks. See on joon, mille võrra joon tõuseb ja langeb. Lõpmatu nõlv on üks neljast nõlvade tüübist.
Kallakute tüübid
Kõik Descartes'i koordinaattasapinnal joonistatud joonte kallakud võib liigitada positiivseteks, negatiivseteks, nulliks või lõpmatuteks. Positiivsete nõlvadega liinidel võib mõelda "ülesmäge", negatiivsete kaldega liinidele aga "allamäge". Liinid, mille kalle on null, on horisontaalsed.
Lõpmatu nõlv
Lõpmatu kalle on lihtsalt vertikaalne joon. Joonistades seda joongraafikule, on lõpmatu kalle joon, mis kulgeb y-teljega paralleelselt. Võite seda kirjeldada ka kui iga sirget, mis ei liigu mööda x-telge, kuid püsib fikseerituna ühe konstantse x-telje koordinaadiga, tehes muudatuse piki x-telge 0.
Kalle valem
Joone kalde määramise valem on muutus Y-ga, jagatud X-i muutusega, mis võrdub kaldenurgaga (m).
Näide probleemist
Oletame, et üks sirge ületab sirggraafikul neid kahte punkti: (2,5) ja (2,10). Selle joone Y muutuse arvutamiseks lahutage 10-st Y-koordinaadid - 5 -, mis võrdub 5. Selle joone muutuse X arvutamiseks lahutage X-koordinaadid 2 2-st, mis võrdub 0-ga. Nüüd olete määranud rakendama kalde valemit, mis antud näites jagatakse 5-ga 0-ga.
Määratlemata arv
0-ga jagatud arvu jaoks eraldusvõimet pole, kuna te ei saa suvalist arvu jagada jagatuna nulliga. Selle tulemusel nimetatakse kaldeid, millel pole x-teljel mõõdetud muutusi, lõpmatuks.