Sisu
Happeline vesi võib avaldada inimestele teatud ebatervislikke mõjusid, enamasti imendudes kopsudesse, kus happelised ühendid võivad kahjustada. Silmaringi varjav happeline vihm põhjustab ka mõningaid nähtavuse probleeme. Kuid happelise vihma suurim kahju tuleneb selle mõjust keskkonnale, eriti taimedele ja väikestele organismidele, kelle ellujäämine sõltub teatud happesuse tasemest.
Definitsioon
Happeline vihm ehk happevihm on vihm, mille happesisaldus on tavalisest vihmasajust oluliselt suurem. See ei tähenda, et vihm ise oleks valmistatud teisest ainest või selle keemiline koostis oleks täiesti erinev. Pilved ja vihm on endiselt tehtud veeaurust, kuid neid on segatud teiste osakestega, mis annab veele täiendavaid happelisi omadusi. Kui happevihmad satuvad piirkonda, kus ei ole ette nähtud vee suurema happesisaldusega toime tulla, võib see kahjustada kogu keskkonda.
Keemiline protsess
Happevihmad võivad tekkida looduslike või inimprotsesside kaudu. Looduslikud protsessid hõlmavad väävli eraldumist õhku vulkaanide, metsatulekahjude ning taimede või loomade lagunemise tõttu. Samuti võib välk põhjustada happelist vihma, sulatades lämmastikku lämmastikhappeks. Inimesed võivad fossiilsete kütuste põletamisel põhjustada happelist vihma, eriti kütuseid, mis eraldavad suures koguses vääveldioksiide või lämmastikoksiide. Need keemilised ühendid tõusevad atmosfääri ja ühinevad veeauruga, mis moodustub pilvedeks ja tekitab lõpuks happelisi sademeid.
Mõju kivile
Happevihmade mõju meie elule on kõige märgatavam, kuna kahjustused ilmnevad katustel ja kivide nikerdustel või ehitistel, eriti lubjakivil või sarnastel kividel, nagu marmor. Need elemendid neutraliseerivad happelist vihma keemilise reaktsiooni kaudu, kuid reaktsioon sööb ka kivi juures, põhjustades skulptuuridele ja hoonetele asendamatuid kahjustusi. Happeline vesi võib sattuda ka värvidesse ja metallidesse, põhjustades hoonete ja autode külgedele suuremat kahju. Looduses on üldiselt eelistatavam happevihmade kahjustus kivile, kuna lubjakivi aluseline sisaldus muudab vihma kahjutuks.
Mõju taimedele
Kas taimi mõjutab happevihm, sõltub pinnasest. Kui pinnas suudab vihmavees sisalduvat hapet tõhusalt imada ja neutraliseerida, siis taimed palju kahjulikke tagajärgi ei kannata. Kui muld ei ole võimeline taimi happevihmade eest kaitsma, tõmbavad nad juurtesse ja süsteemide kaudu väävli- ja lämmastikuühendeid. Seal avaldab see üha toksilisemat mõju, aeglustades kasvu ja lõpuks taime tappes. Enamasti juhtub see kõrgel kõrgusel, kus vihmaveel pole enne taimede imendumist võimalust nii palju mineraalaineid kohata.
Mõju veeallikatele
Kui happevihmad satuvad järjest enam järvedesse või veesüsteemidesse, võib see mõjutada mitte ainult taimi, vaid kogu ökosüsteemi, tappes lõpuks väikesed organismid, millest veeorganismid sõltuvad. Tõsiselt mõjutatud järved võivad kaotada isegi suuremad loomad, näiteks kalad. Kui happevihm lakkab, võivad tagajärjed pärast aastaid kestnud veevahetust lõpuks pöörduda.