Elustik on ainulaadse kliima loodud elupaigas elavate taimede ja loomade kooslus. Magevee elustikku määratletakse selle vees madala soola sisaldusega, täpsemalt vähem kui 500 miljondikosa lahustunud soolade kohta. Magevee biomeid on mitut tüüpi. Voolavate veebiomide hulka kuuluvad ojad ja jõed ning seisvate veebiomide hulka tiigid, järved ja märgalad.
Looge voolava vee elustik, kasutades sinise ehituspaberi abil mäest alla voolavat jõge või oja, mis algab kitsalt, laieneb keskelt ja avaneb suudmes veekanalile või ookeanile. Märgistage ülemvesi ülejäänud veest kõrgemal. Ülemveekogudeks võivad olla lumesula või allikad ja kõrgematel aladel asuvad järved. Lisage pilte forellidest ja fotosünteetilistest taimedest, mis on võimelised kohanema kõrgema kõrgusega.
Edasi allavoolu, kus jõgi laieneb, on lamedama geograafilise tasapinna tõttu suurem liikide mitmekesisus. Rohkem päikesevalgust jõuab vette. Lisage pildid ujuvate roheliste taimede, taimede ja vetikate kohta, mis kasvavad veest selle servas kaljude külge klammerdumas. Draakoniliblikatel, taevakehadel, kahepaiksete (konnadel), roomajatel (kilpkonnad) ja jõe pakutavat toitu tarbivad loomad, nagu saarmas, kujutavad täpselt jõe keskosa.
Suudmes näidake hägune vesi, mis tuleneb jõe alla pesemisest. Fotosünteesi jaoks on sette tõttu vähem valgust. Vähendage hapniku kättesaadavust, piirates taimepiltide arvu, kuid hõlmates ka säga ja karpkala pilte, mis õitsevad madala hapnikuga piirkondades.
Kujutage seisvat veejärve või tiiki, luues kingakarpi ristlõike. Liigitage pilt rannajoonest kauguse ja sügavuse järgi.
Märgistage rannajoonele lähim piirkond kui rannikuala, mis on kõige madalam ja soe. Näidake juurdunud ja ujuvaid taimi ning arvukalt putukaid, teod, karbid, putukad, konnad, kilpkonnad, magevee koorikloomad ja limused.
Märgistage pinna lähedal asuv avatud vesi kui "limneetiline" tsoon, mis saab head päikesevalgust seal, kus füto- ja loomaaia planktonit on küllaga ning mis toodavad toitu mageveekaladele.
Märgistage sügav vesi kui "profundaalne" tsoon. Siin on vesi külm, tihedam ja tumedam. Päikesevalguse puudumine loob hea keskkonna bakteritele ja seentele, kogukonna lagundajatele, kes toodavad süsinikdioksiidi taimede kasvatamiseks järve või tiigi muudes piirkondades. Veenduge, et teil oleks seisva vee põhjas olevas settes baktereid ja seeni.
Kujutage seisvat magevee märgala, luues pildi niiskest, niiskest soost, soost või rabast. Lisage kindlasti pilte tiigiliiliatest, vikerkaaredest, setetest, tamarakkidest ja küpressist, aga ka erinevat tüüpi vesiputukatest, kahepaiksetest, roomajatest ja põõsast. Lisage kindlasti rändlinnud, näiteks pardid ja kahlajad.
Kasulik oleks ka kõikuva veetaseme kuvamine, kuna märgalad tekivad põhjavee küllastumise, sissetuleva vihmavee erineva koguse või muude looduslike protsesside kaudu sisse ja välja voolava veega.