Globaalne oojenemine viitab maa atmofääri ja ookeanide temperatuuri hiljutiele tõuule, mi on oalielt tingitud inimtegevuet. Globaale oojenemie teadulikud tõendid on tohutud, kuid p...
EdasiTeadus
Eelkooliealied õpilaed on planeedi kõige uudihimulikumad olendid. Probleem on aga elle, et nad ei mõita keerulii vatueid, kui kautate ainult õnu. "Magnetväljad" ja &...
EdasiLiitmit ja lahutamit koo ümbergrupeerimiega õpetatake järjetikku mitme ammuna enamiku teie klai matemaatikaraamatute. Kui õpilaed on õppinud nende matemaatikaokute põhial...
EdasiKak mantakiirgue liiki on maailma uurimad kiired: hiiglalik ookeanimant võib ulatuda 7 meetrini (23 jalga) tiibu tiput tiibu tipuni ja kaaluda umbe 2 tonni (4440 naela) ning riffi manta pole palj...
EdasiKapten oma rakeim teema ja mõita kõiki vatueid. Matemaatika ei käitle abtrakte amal viiil nagu inglie keel, filooofia või muud vabade kuntide õpingud. Nii et kui proovite elgi...
EdasiKuu välimu muutub iga kuu, mida nimetatake Kuu faaidek. Kuu jookul läbib kuu kaheka faai, mille nimetu põhineb ellel, kui uurt oa Kuut vaataja võib näha ja ka nähtav Kuu ...
EdasiMaterjali läbilakvu on vedelike või molekulide hõlbu liikumine läbi materjali. Läbitavut aate elgitada näidetega, mi näitavad, mi ee on, mik on kaulik eda mõita...
EdasiTaimed aavad tavalielt krediiti elle eet, et nad on toiduahelate alu. Vähemtuntud, kuid ama olulied on vetikad, mi täidavad ka olulit üleannet muuta üihappegaa hapnikuk. Taimearnae...
EdasiJaheda hommikue õhu äravad rohuteral kate tilgad. Aga kut nad tulid? Rohi ei higita, vihma ei aja ja naabrite muru prinklerid pole ie lülitatud. elle aemel ilmuvad tilgad kondeneerumie ...
Edasiuhteline õhuniiku on õhuniikue kogu, mi jagatake õhku küllatava niikue koguega. ee määratlu võib aga latele liiga keeruline olla. Pärat latele mõite mä...
EdasiIdee, et inimene võib lamada küünte voodil, on idee, mi pärineb iidetet aegadet. Mõne kultuuri arvati, et ee tava pakub füüilit ja vaimet paranemit. Küünte...
Edasiekuaale paljunemie ajal tekitab meioo järglatel geneetilit varieeruvut, kuna prote egab geenid juhulikult kromooomide ja eraldab juhulikult pooled neit kromooomidet iga ugurakku. eejärel ula...
EdasiVäärtulikud loodulikud ained einevad ageli egudena, mi ialdavad nii oovitavaid kui ka ebaoovitavaid komponente. Näitek ialdab toornafta erinevat tüüpi üiveinikke, mi obiv...
Edasiümmeetria viitab kuju jagamiele. Kui kuju jaguneb poolek ja pooled on täpelt amad, on kuju ümmeetriline. Ruudud on alati ümmeetrilied, et ükkõik, ka neid libitada, libita...
EdasiIguana on lai mõite, mi kirjeldab mitmeugueid ialikke ja ialikule arnaeid olendeid. Kõige tavaliem on roheline iguaan, Põhja- ja Lõuna-Ameerika oade levinud liik, mida paljud peava...
EdasiRakkude petialieerumine, mida nimetatake ka rakkude diferenteerumiek, on prote, mille käigu geneerilied rakud muutuvad konkreetetek rakkudek, mi on ette nähtud keha teatud toimingute tegemie...
EdasiTopograafia on Maa pinna omadute ja kuju uurimine. Topograafia ialdab ka kirjeldut, kuida Maa pinnaomadui on kaartidel kujutatud. Topograafia uurib kohalike piirkondade vegetatiiveid ja inimtegevuet t...
EdasiElektronegatiivu on molekulaarkeemia mõite, mi kirjeldab aatomite võimet meelitada elektrone enda juurde. Mida uurem on antud aatomite elektronegatiivue arvuline väärtu, eda võ...
EdasiElu on võimalik mõita kui eluolendi olemaolu ja kõigi eluolendite kooekiteerimit, ke järgivad konkreeteid loodueadui. Rake on mõita, kuida kõik eluolendid võivad oll...
Edasikeleti luud võimaldavad kehal liikuda ja annavad ellele oma kuju. Täikavanud luutik ialdab 206 luud. Imikud ünnivad uurema hulga luudega, kuid oa luid ulanduvad kavu ja arengu ajal kokk...
Edasi