Ilmakaardid näitavad erinevaid ilmatikunäitajaid, et rääkida piirkonna valitevatet ilmatikuoludet. Ilmakaarte tüüpe on erinevaid, mi räägivad igaühega erin...
Loe RohkemTeadus
Keemiline ilmatik ilmneb ii, kui keemilied reaktioonid nõrgenevad ja lagunevad kivimid, toimide ageli koo kivimi füüilie lagunemiega ehk mehaanilite ilmatikutingimutega. elle proteiga k...
Loe RohkemBotaanika on taimedega tegelev bioloogia haru, mi ialdab mitmeid petialieeritud õppeuundi. Nende hulka kuuluvad taimebioloogia, rakendulikud taimeteadued, organiatiooni eripärad, etnobotaani...
Loe RohkemOrgaanilied kemikaalid on molekulid, mi ialdavad elemente üinik, veinik, hapnik, lämmatik, fofor ja väävel. Kõigil orgaanilitel molekulidel ei pea olema kõiki neid kuut e...
Loe RohkemPiike valge kritalne aine, mida te friikartulitele puitate, on vaid ük näide ellet, mida keemikud ooladek nimetavad. Tegelikult on ioonne molekul, mi kooneb happet ja aluet, mi lahutub vee i...
Loe RohkemFoiilid, eelajaloolite organimide jäänued või muud tõendid eelajaloolie elu kohta räägivad teile palju ellet, milline oli maailm miljonite või iegi miljardite aatate...
Loe RohkemAbiootiline tunnu on ökoüteemi mitteelutav komponent, mi mõjutab eda, kuida eluolendid õitevad. Veeelutike hulka kuuluvad ookean, järved, jõed, ojad ja tiigid. Iga veekog...
Loe RohkemEnamik ohutatud liike hävib elupaikade kadumie ja geneetilie variatiooni puudumie tõttu. Geneetilie variatiooni puudumine ilmneb ii, kui populatioonide arv langeb alla kriitilie arvu. Elanik...
Loe RohkemAataajad tekivad ii, kui Maa pöörleb oma teljel ja liigub elliptiliel orbiidil ümber päikee. elle orbiidi läbimiek kulub 365 päeva ja ee on põhju, mik inimeed kogeva...
Loe RohkemPhylum Coniferophyta - mida taimedet rääkide nimetatake mõnikord jagunemiek - on koonupuude varjupaik. Coniferophyta üldnimetu on "okapuu". Okapuude õhukeed, teravad...
Loe Rohkemõna kõige ööb loom, ke ööb nii taimi kui ka loomi, ealhulga putukaid. Troopiline vihmamet on täi igaugueid loomi ja taimi ning paljud troopilite metade elanikud vari...
Loe Rohkemkeleti üteem on jagatud kahek oak: akiaalne kelett ja appendikulaarne kelett. Akiaalne kelett ialdab kolju, elgroogu, ribiid ja rinnaku. Pimeoole luutik hõlmab kõiki üla- ja alaj...
Loe RohkemEnergia toimub erineval kujul ja erineval taemel, näitek elekter, elatu, rakujõud, tuumaenergia ja elektromagnetiline kiirgu. Kõik energiavormid aab jagada kahte põhiklai. Ük ...
Loe RohkemBiofäär kooneb kõigit Maal elavatet organimidet, ealhulga inimetet ja teitet loomadet, taimedet ja mikroorganimidet koo nende toodetava orgaanilie ainega. Mõite "biofä...
Loe RohkemReaktiooni kiiru on keemia väga oluline kaalutlu, eriti kui reaktioonidel on töötulik tähtu. Reaktioon, mi tundub kaulik, kuid kulgeb liiga aeglaelt, ei ole toote valmitamiel abik....
Loe RohkemVii peamit laiujoont, mida agedamini nimetatake viiek peamiek laiukraadik, tähitavad konkreeteid punkte maakeral või Maa kaardil. Neli irget jookevad ekvaatoriga paralleelelt ja auvad põ...
Loe RohkemGaaid olid mõitatu varajatele teadlatele, keda vaputa liikumivabadu ja ilmne kaaluta olek võrrelde vedelike ja kuivainetega. Tegelikult ei määranud nad eda, et gaaid moodutaid aja ...
Loe Rohkemtereotüüpe kõrbe on liivaluited, kaktued, lõõkav päike, kõritid ja korpionid. Tegelikult on kõrbed palju mitmekeiemad. Neil on mõnda ühit: nad on kuiv...
Loe RohkemKuu on öie taeva eredaim objekt. Näib, et kuju muutub õltuvalt Maa ja Päikee aukohat. Kuu tiirleb Maa ümber iga 29,5 päeva. Maa ümber tiirutade tundub, et ee muutub ...
Loe RohkemLõuna- ja Kek-Ameerika loodulike troopilite metade, avannide ja rohumaade elupaikade võib leida nelja eelloomaliiki. Anteater on oma elupaikade ja toitumiharjumutega väga kohanenud. Ehk...
Loe Rohkem