Tiigid ja järved, ojad ja jõed, märgalad ja jõeuudmed ning nende elavad taimed ja loomad moodutavad magevee biomid. Inimtegevu mõjutab märkimiväärelt ja ohutab ...

Aatomaborptioon (AA) on teadulik katemeetod, mida kautatake lahue olevate metallide tuvatamiek. Proov killutatake väga väiketek tilkadek (pihutatake). eejärel juhitake ee leeki. Ioleeri...

Magevee elutikud moodutavad vaid ühe protendi Maa pinnat, kuid need pakuvad kodu ebaproportionaalelt paljudele maailma liikidele. Magevee järve või jõe ökoüteem võib...

Hingamine on prote, mille käigu organimid vahetavad gaae, näitek hapnikku ja üinikdiokiidi, välikekkonnaga, et äilitada eluk vajalikke biokeemilii reaktioone. Lihtad organimid...

Kuigi paravöötme meti leidub paljudel laiukraadidel polaarringide ja troopika vahel, on paravöötme vihmametad piiratud väikete aladega, ku ademete hulk on vahemiku 200–400 cm....

Inimtegevu mõjutab Maa bioloogilit mitmekeiut enamati negatiivelt, ehkki mõni inimtegevu võib ellet kau aada või võidelda elle languega. Ökoüteemide mitmekeiu ja ell...

Korallrifid on vee all olevad truktuurid, mille moodutab korallide eritav kaltiumkarbonaat. Korallid on piikete mereloomade kolooniad. Karid kavavad tavalielt kõige paremini ooja, elge ja pä...

Inimee kolju on keeruline aju ialdav truktuur. Täikavanu kolju kooneb 22 luut; lõualuu luu (mandibel) on ainu kolju luu, mi liigub. Ülejäänud kolju luud on tihedalt eotud, luu...

Inimee nina oojendab, filtreerib ja niiutab kopudee ie tõmmatud õhku ning tuvatab lõhnataju vallandavad õhu liandid. Ninakontruktiooni välimine oa ulatub välja põe l...

Tundra on karm, kuiv ja külm kekkond, ku on tugev tuul. tundra elutik on maailma kõige külmem biomeeter, ku uvine temperatuur ületab harva 50 kraadi Fahrenheiti järgi. Enamati...

Diatomid on protiti tüüp, mikrokoopiline organim. Diatomeid teeb tähelepanuväärek ee, et neil on orgaanilitet ühenditet ja ränidiokiidit valmitatud ketad. Need ketad...

Ka inimeed arenevad endielt Maal? ellele bioloogiaküimuele on lühike vatu jah. Inimee evolutioon mõjutab inimei jätkuvalt ja loodulik valik töötab endielt....

Aatomtihedu tähendab aatomite arvu ruumalaühiku kohta. Elemendi aatomnumber tähitab tuuma olevate prootonite arvu ja eda ümbritevate elektronide arvu. Elementide perioodiline tabe...

Kuna vei on vähem kui 1 protent maakera vett inimtoiduk, on ee väärtulik kaup. uure oa arengumaade tunnevad inimeed muret, et neil on oma vajadutek piiavalt puhat vett ja tavalielt ei r...

Peaaegu iga planeedi organim vajab hapnikku. Mõned aavad elle läbi vee ja teied, nagu inimeed, aavad eda õhu iehingamie kaudu. Inimee energia tuleb toidut ja hapnikut, kuid toit annab m...

Inimeed mõjutavad ökoüteeme nii oteelt kui ka kaudelt ning need mõjud võivad ulatuda minimaalet katatroofini. Foiilkütute põletamie kaudu on inimeed häirinud hi...

Kliima tähitab piirkonnaga eotud pikaajalii ilmatikunähtui. ee ialdab kekmit temperatuuri, ademete tüüpi ja agedut ning ilmatiku eeldatavat varieeruvuvahemikku. Niiku on nii kliima...

Kõrbed katavad 20 protenti maakera pinnat, kuid on maailma kuivemad piirkonnad. Nende õhuniikue puudu on eriti ilmatorkav, kuna kuumad piirkonnad mahutavad nii palju niikut. Näitek vihm...

Veeauru hulk õhu varieerub jälgi ulatude kuni umbe 4 protendini kõigit atmofäärigaaidet, õltuvalt mitmeugutet teguritet. Veeauru või niikue protent määrab ...

Õhuniikue mõõtmiek on õhuniiku, mi on põhimeteoroloogia mõõdetud muutuja. Niikut on tegelikult mitu erinevat tüüpi, kuid ee, mida enamik inimei mõtle...