Sisu
- Niisiis, kuidas eksperdid asteroidi jälgivad
- Mis saab nendest seitsmest asteroidist?
- Ohu vaatenurk
- Planeedi kaitsmine asteroidide eest
10. augustil lendab Maast mööda tohutu suur asteroid, mis on suurem kui Empire State Building. Nimelt 2006 QQ23, on see tegelikult üks seitse asteroidid, mis augusti jooksul Maast mööduvad - jah, sa lugesid seda õigust!
Kõlab hästi, üsna hirmutav, eks? Kuid NASA väitel pole karta vaja. Siin juhtub midagi ja miks asteroidiga tihe pintsel ei peaks Maale mingit kahju tekitama.
Niisiis, kuidas eksperdid asteroidi jälgivad
NASA Maa lähedal asuvate objektide uuringute keskus (CNEOS) jälgib asteroidi 2006 QQ23. Asteroidi läbimõõt on 1870 jalga, see on suurem kui Empire State Building ja liigub kiirusega 10400 miili tunnis. Ehkki see möödub Maast 10. augustil, on see siiski 4,55 miljoni miili kaugusel. Võrdluseks - Kuu on Maast keskmiselt 238 855 miili kaugusel.
Asteroid liigitatakse Maa-lähi-objektiks (NEO) ja üheks enam kui 10 000 objektist, mis on planeedil sarnaselt möödunud alates 2013. aastast. NASA ei pea 2006. aasta QQ23 ohtu, kuna see ei mõju. Nii et pole vaja paanikasse muretseda ega selle pärast muretseda, põhjustades katastroofi.
Mis saab nendest seitsmest asteroidist?
2006 QQ23 on üks seitsmest asteroidist, mis lendavad Maa poolt augustis. Esimene oli asteroid 2019 ON, mida suurendati ilma vahejuhtumiteta 1. augustil, ja teine on 2006. aasta QQ23 10. augustil. Kolmas asteroid 454094 (2013 BZ45) möödub 12. augustil. millele järgneb asteroid 2018 PN22 17. augustil 2016 PD1 26. augustil 2002 JR100 27. augustil ja 2019 OU1 28. augustil.
Ehkki NASA jälgib jätkuvalt kõigi seitsme asteroidi seiret, ei liigita see ühtki neist Maale ohtlikuks. Samal ajal on teil võimalik näha Perseidi meteoorduksi, mis saavutab oma haripunkti 11. augustist 13. augustini. NASA soovitab meteooriduši vaadata hilisõhtul, näiteks kella kahe paiku hommikul või koidikul.
Ohu vaatenurk
Kas peaksite muretsema suure asteroidi pärast, mis tabab Maad? Lühike vastus on eitav, kuna see on harv juhus. Enamik suuri objekte, mis suunatakse Maa poole, põlevad atmosfääris ja mõjuvad harva. NASA on seni leidnud umbes 20 000 Maa-lähedast objekti.
Selle abil on lihtsam tuvastada suuremaid objekte, mis kujutavad endast suuremat ohtu kui väiksematele. NASA hinnangul võib neid olla umbes 25 000 Maa-lähedast objekti mis on suuremad kui 460 jalga. Teadlaste hinnangul võivad suuremad asteroidid avaldada mõju harvem, näiteks "sajandite kuni aastatuhandete skaalal".
Planeedi kaitsmine asteroidide eest
Asteroid 2006 QQ23 ja ülejäänud kuus Maa lähiümbruses asuvat objekti ei pruugi augustis ohtu kujutada, kuid selle võimalikkus võib tulevikus olla ka probleem. Seetõttu kasutab NASA Maa ohutuks hoidmiseks mitut planeedikaitsemeetodit. Nende planeetide kaitse koordinatsioonibüroo (PDCO) vastutab nende süsteemide haldamise eest ja keskendub võimalike ohtude varasele avastamisele.
NASA jälgib ja jälitab Maa lähedal asuvaid objekte, näiteks asteroide ja komeete. NASA kogub objektide kohta võimalikult palju teavet, et hinnata nende ohtu, mis võib neil planeedile mõjuda. Tavaliselt ei kujuta objektid ohtu, kuid NASA kavatseb neid vajadusel suunata.
NASA-d Topelt asteroidi ümbersuunamise test (DART) missiooniks on seatud kosmoselaeva käivitamine aastal 2021, mis peaks olema võimeline asteroidi kalduma. Missiooni eesmärk on muuta ohtu kujutava asteroidi kiirust ja rada. DART püüab 2022. aastal proovikobjektina väikest kuutorukest. Maa peal olevad teleskoobid ja radarid peaksid olema võimelised seda kokkupõrget tuvastama ja seda jälgima.