Ehkki konn ja inimene ei pruugi tunduda väga arnaed, vajavad nii inimeed kui ka konnad verd ja vererakke hapniku kandmiek oma ieelunditee. Konna ja inimvere vahel on aga mitmeid erinevui ning nen...
AvastamaTeadus
Ehkki Maa ja Neptuun jagavad päikeeüteemi, on nad tohutult erinevad. Kuigi Maa toetab elu, on Neptuun alapärane planeet Päikeeüteemi väliervade. Kahe planeedi võrdle...
AvastamaIlmateadete mainitake ageli linna või aleviku poole uunatud kõrge või madalrõhkkonna üteeme. Kui aute ühe ellie üteemi uuna, võite oodata ilmatikuolude muutut. ...
AvastamaMary helley kirjuta ikoonilie raamatu “Frankentein” 1818. aatal noorena 19-aataelt. Juba ema ja nait piinati helleyt deformeerunud ja urnud late mõtetet. “Frankentein” on tänapäeval ama...
AvastamaOkapuud ja õitaimed on mõlemad oontaimed, millel on määratletud truktuurid vee ja toitainete kandmiek kogu oma truktuuri. Mõlemad taimeordid paljunevad ka eemnete tootmiega, k...
Avastamaõlm on lennundue ja laevandue kautatav kiirue mõite. Mõnikord mõõdetake õlme KT-na, eda mõõdetake meremiili tunni ja eda ei tohik egi ajada kiiruega, mi antake ...
AvastamaKonnadel ja inimetel on palju võrreldavaid kehaüteeme, ealhulga hingamielundeid. Mõlemad kautavad oma kope hapniku ietoomiek ja heitgaaide, näitek üihappegaai, väljutamie...
AvastamaRakk on kogu maakera elu põhioa ja on iga eluorganimi ehituplokk. Taimed, loomad, eened ja üherakulied (üherakulied) organimid ialdavad kõik erinevat tüüpi rakke, mida aa...
AvastamaKui emakordelt õpiti, võivad ellied matemaatikakonteptioonid nagu kõige vähem levinud mitmekordne (LCM) ja vähim levinud nimetaja (LCD) tunduda omavahel eotamatuna. amuti v...
AvastamaTaimele mõelde pilditate tõenäolielt midagi rohelie lehe, oka, varre ja lilledega. Paljud taimed, mida tuntake vakulaarete taimede või trahheofüütidena, obivad elle kirje...
AvastamaVeidi enam kui kahe aatakümne jookul on DNA profileerimine muutunud kohtuekpertiii kõige väärtulikumak tööriitak. Võrrelde proovi DNA genoomi väga varieeruvaid ...
AvastamaEhkki murdude võrdlemine võib olla piiavalt egane, ei pea negatiivete märkide egamine egadue liama. Fraktioonid on tegelikult kak virnatatud täiarvu, kujuure ük neit aub lugej...
AvastamaDNA - deoküribonukleiinhappe - replikatioon toimub enne raku jagunemit, et tagada, et mõlemad rakud aavad vanemate geneetilie materjali täpe koopia. Ehkki prokarüooted ja eukar...
AvastamaElektripirni vahetamine on ük lihtamaid amme, mida enamik majapidamii energia äätmiek teha aab. Energy tari õnul olek iga majapidamie korral vaid ühe pirni vahetamie korral ka...
AvastamaKui võrrelda aatomeid uuremate objektidega - uure erinevuega uurue -, ii uurujärgud näitavad, kuida uuruerinevui kvantifiteerida. uurujärgud võimaldavad võrrelda ä...
AvastamaMaa on looduliku mitmekeiue uimatamie koht. ellet hoolimata võib enamiku piirkondi jagada mitmek laiak kategooriak, mi vatavad Maa ematele ökoloogilitele koolutele. (Vt viited 1) Neid koolui...
AvastamaEdatu-elektronmikrokoop (TEM) ja kaneeriva elektronmikrokoop (EM) on mikrokoopilied meetodid eriti väikete proovide vaatamiek. TEM-i ja EM-i aab võrrelda proovide ettevalmitamie meetodite ja...
AvastamaLoodulik valik on evolutiooni kõige oluliem vii, kuid ee pole ainu vii. Teine oluline evolutioonimehhanim on ee, mida bioloogid nimetavad geneetiliek triivik, kui juhulikud ündmued kõrv...
AvastamaEmapilgul võib tunduda, et inimee ja kai luutiku vahel on vähe arnaui. Nagu ka eda tõetab, võib ka libieda kitatet aukudet ja kaidena tunduvad kaid tundide kaupa karpidee kergitatu...
AvastamaFüüikaline aine kooneb aatomitet ja molekulidet. Aatom on molekuli alakomponent ehk aine väikeim ühik. ee on väikeim oa, millek element võib jaguneda. Molekul kooneb aato...
Avastama