Valgu on ainulaadne energiavorm, kuna ellel on nii oakete kui ka lainete omadued. Valgue põhioa, millel on ee „laineoakete” duaalu, nimetatake footonik. Täpemalt öelde on footonid laine...
EdasiTeadus
Aatomite ioone ideme korral võtab ük aatom teiet elektroni ja muutub negatiivek, ama kui tema partner muutub poitiivek. eejärel hoiavad kahte aatomit ükteiega vatupidied laengud. e...
EdasiPolaar- või arktiline tundra kooneb ellet põhjapoolkera puudeta (või enamati puudeta) elutikut, mi aub boreaalet metat põhja pool ehk taiga. Need kõrge laiukraadiga maapinnat ...
EdasiKahekanurk on kahekapoolne kuju, näitek toppmärk. Kahekanurgad võivad olla korrapäraed või ebaregulaared. Tavaliel kahekanurgal on küljed, mi on ühed või võ...
EdasiRingi läbimõõt on irgjoone mõõtmine, mi kulgeb ringi erva ühet punktit läbi kekpunkti ja teie punkti ringi vataerva. Läbimõõtu aate arvutada mitmeugut...
EdasiÜk lihtamaid viie kahe kooli kekmie hinde määramiek on kõigi klaide liitmine ja jagamine eejärel klaide koguarvuga. Näitek kui teil olek olnud kahet klait neli klai 3.0, ...
EdasiTippud ehk tipp on tehniline termin, mida kautatake kindla kujuga nurgapunktide geomeetria. egadute vältimiek kautatake tehnilit õna, mida võidake kautada juhul, kui õna "nurk...
EdasiHarmoonikat genereeritake igal ajal, kui toimub võnkumine, näitek kui raadioaatja aktiveeritake või kui muuikariitale lüüake tringi. Kuigi mõnikord on ee muuika oovitav, ...
EdasiProtendid on igal pool elu: kautate neid, et välja mõelda, kui palju kallutada retoranile, kui palju tööeemärgit olete täidetud ja kui palju ee müügi olev kleit...
EdasiAatom, millel on võrdne arv prootoneid ja elektrone, pole ei poitiivne ega negatiivne - ellel pole netolaengut. Kui ee aatom võidab või kaotab elektronid, võib ee muutuda katioonik...
EdasiMõne töö puhul peate liama oma töökoha avalduee põhipunkti kekmie taeme (GPA). ee juhtub peamielt ii, kui teie peamine on oteelt eotud teie tööga, näitek r...
EdasiGraafik on diagramm, mi näitab uhet kahe muutuja, ageli numbrikomplektide vahel, kautade joont või ribade, punktide või muude ümbolite eeriat. Mi igane teie graafit kooneb, on eda ...
EdasiKui mõtlete oma geneetiliele materjalile, pilditate tõenäolielt oma ilmavärvi või pikkue eet vatutavaid geene. Kuigi teie DNA määrab kindlati teie välimue apekt...
EdasiVihmametade varikatued koonevad puudet, mi kavavad 100–150 jala kõrguek. Need puupealed võtavad vihmahooge ja püüavad uure oa ellet niikuet põimunud puuokte vahele ja alla, ho...
EdasiAatomid koonevad tihedat tuumat ehk tuumat, mi ialdab poitiivelt laetud oakei, mida nimetatake prootonitek, ja laenguta oakei, mida nimetatake neutronitek. Negatiivelt laetud elektronid hõivavad ...
EdasiTemperatuuri gradient kirjeldab temperatuuri muutumie uunda ja kiirut antud piirkonna. eda arvutut kautatake kõige alate tehnikat, et määrata betooni valamiel tekkivat oojut, kartograaf...
EdasiJoone võib joondada horiontaale x-telje ja vertikaale y-teljega koordinaattelgede komplektile. Graafiku punktid tähitatake koordinaatidega kujul (x, y). irge kalle mõõdab irge kald...
EdasiNagu kõik matemaatikaarvutued, aate valemi abil välja arvutada muutute protendi. Kui aate tööl tõuu, ii oovite tõenäolielt teada, millie protendi võrra teie t...
EdasiMillegi ruudukujulie materjali leidmine on amaväärne kahemõõtmelie kuju või pinna pindala küimiega. Pindala on mõõt, mi näitab, kui palju ruumi võtab ...
EdasiÜmmargune graafik, mida tuntake ka diagrammina, näitab andmerühma üleehitut, mi põhineb protendil koguummat, mida iga alarühm eindab. Näitek võib ümmargune...
Edasi