Kui vaatame klaai, mille pole vett ega värvipurki pärat kogu värvi kautamit, arvame elle tavalielt tühjak. Need ilindrid pole aga tegelikult tühjad. Nad on täi gaai: ...

Kui algkiiru annab teavet elle kohta, kui kiireti objekt liigub, kui gravitatioon avaldab objektile emakordelt jõudu, on lõplik kiiru vektormõõt, mi mõõdab liikuva objekt...

Uuringuprotentide vaadeldake jaatavate vatute arvu võrrelde aadud vatute koguarvuga. Uuringu protendi arvutamiek peate kautama põhijaotut. Uuringuprotentide näpunäide on hoida oma ...

Mi tahe eeme kaal on eotud elle kaalutihedue ja -mahuga. Töötulike paakide tavalielt kautatava terae kaalutihedu on 490 naela kuupjalga kohta. Terae kautatava ruumi mahu või ruumi m...

Kui prouaDalei 6. klai kla uudab viie minutiga vatata 10 viktoriiniküimuele, mitu viktoriiniküimut aavad nad vatata 14 minutiga? Ehkki ee võib tunduda triviaalne, illutreerib elline ...

Tormie ilma ennutamiek kautatake veepõhimõõtjat või tormiklaai. ee töötab atmofäärirõhu muutute tõttu. Tavalielt valmitatake ee klaaanumaga, millel on...

agedutabel näitab, kui ageli midagi juhtub. Näitek metat leitud loomade agedukaart näitak, mitu looma igat leiti. Protentuaale protendi leidmiek agedutabelit peate ummeerimiek leidma di...

Matemaatikakõne nimetatake eda, mida inimeed tavalielt "kekmiek" nimetavad, kekmit või kekmit numbrit. Tegelikult on tegelikult kahte teit tüüpi kekmit - "režiim&quo...

On ee aeg. Olete teinud ekameid, ooritanud kurute ja pääenud elektrotehnika õppekava lõpuaatale. Nüüd peate valima lõpliku projekti, et katta oma uurem. Õnnek p...

Elektronid tiirlevad ümber aatomi tuuma kindlatel energiataanditel, mida nimetatake peamiek energiataandik, või elektronketad. Iga elektronket kooneb ühet või enamat alakeret. M...

Kolmnurga pindala leidmiek korrutage kolmnurga alue ja elle kõrgue poole vahega pool. Matemaatilielt kirjeldatake eda proteduuri valemiga A = 1/2 x b x h, ku A tähitab ala, b tähitab al...

Kuna trapeti kõrgu ei au tavalielt piki kuju erva, on õpilatel täpe kõrgue leidmiel väljakute. Õppide geomeetrilie võrrandi, mi eob trapeti pindala alute ja kõr...

Kui räägite objekti kuupjalgade otimiet, ii räägite tegelikult elle mahu leidmiet - ellet, kui palju kolmemõõtmelit ruumi ee võtab - või, kui mõelda teiiti...

Lihtaim vii millegi mai leidmiek on elle kaalumine. Mõõtad tegelikult objekti rakujõudu ja tehnilielt peakite mai aamiek jaotama rakue rakue tõttu kiirenduega. Enamiku rakendute pu...

Loomad lakkuvad ennat ja ükteit mitmel põhjuel, eriti puhtue hoidmiek. Mõne loomaliigi, tavalielt imetajate, emaloomad lakkuvad oma järglai pärat ündi, et lap amnionikoti...

Ritkülik on ük levinumaid geomeetrilii kujundeid. ee on neljat küljet koonev täinurk ja vataküljed on ama mõõtmega. Ritküliku pindala leidmine on uhtelielt liht...

Ük olulii toiminguid, mida te arvutamiel teete, on tuletite leidmine. Funktiooni tuletit nimetatake ka elle funktiooni muutumie kiiruek. Näitek kui x (t) on auto aukoht igal ajal t, ii x tul...

Murdude liitmiek või lahutamiek on vaja ühit nimetajat, mi nõuab amaväärete murdoade loomit, kautade üleande antud alget murdoa. Nende amaväärete murdude leidmi...

uundumute ja mutrite paljatamiek aab analüüida numbrikomplekte ja teabekoguid. Mi tahe andmekogumi kekmie, mediaani, režiimi ja ulatue leidmiek on lihtne kautada lihtat liitmit ja jagamit....

Iga aatomituum, välja arvatud veinik, ialdab nii prootoneid kui ka neutroneid. Tuumad on iegi mikrokoobiga nägemiek liiga väikeed ja tuumad (mi on prootonite ja neutronite üldnimet...