Tööturevolutioon alga uurbritannia, kuid levi peagi mandri-Euroopae. 1700. aatate lõpu ja 1800. aatatel muudeti olulielt Euroopa elu, muute igaveek mandri valdavalt maaühikonna. Re...
AvastamaTeadus
Inimeed krediteeriid lambipirni leiutamit kuulale Ameerika leiutajale Thoma Edionile 1880. aatal, kuid umbe 40 aatat enne eda lõid Briti leiutajad kaarelampi. Aatate jookul nägid teadulikud ...
AvastamaPimeda helendavad eemed on kõikjal meie ümber, olgu need tähed meie late magamitubade lae või maalitud Halloweeni kotüüm. Ükkõik, ka pimeda teatri kellaaja kinn...
AvastamaKõik elemendid on iotoobid. Ehkki antud elemendi kõigil aatomitel on ama aatomiarv (prootonite arv), varieerub aatomi ma (prootonite ja neutronite arv kokku). Mõite "iotoop" t...
AvastamaElu Maal ekiteerib ainult tänu orgaanilite ühendite klaile, mida nimetatake nukleiinhapetek. ee ühendite klaifikatioon kooneb nukleotiididet kontrueeritud polümeeridet. Tuntumate n...
AvastamaMaakera atmofäär on nii uur, kui ee on nähtamatu. Maad ümbriteb tohutu gaaimull, millele inimeed ja loomad elu püimiek tuginevad, kuid ei näe ega uhelda teadlikult. Vaata...
AvastamaBambued on hiiglalikud heintaimed, mi on tuntud nende kavu kiirue ja mitmekeie kaulikkue poolet. Umbe 90 ugukonnat üle 1200 liigi on autatud tõepoolet tohutu levila, mille kekme on troopikad...
AvastamaGlükoo, mida nimetatake ka viinamarjauhkruk, vereuhkruk või maiiuhkruk, on ük lihtamaid ja ük peamii loodulikult einevaid uhkruid. Loodulikult taimede toodetud primaare fotoün...
Avastamaüinikdiokiid on väga levinud molekul. ee on inimete ja teite loomade hingamie toode ning rohelied taimed kautavad fotoünteei üiveikute moodutamiek üinikdiokiidi ja vett. ü...
AvastamaMaakera atmofäär on planeetide pinda ümbritev uhtelielt õhuke gaaide tekk, mille paku on kekmielt vaid eite miili. ee on jagatud neljak kihik: tropofäär, tratofä...
AvastamaAatal 1869 avalda Dmitri Mendelejev raamatu pealkirjaga "Elementide omadute eoet nende aatommaiga". elle paberi koota ta elementide järjetatud paigutue, loetlede need kaalu uurendamie j...
AvastamaIgal elemendil on tuuma ainulaadne arv prootoneid, kuid elle ümber tiirlevate elektronide arv võib mingil määral varieeruda. Aatomid erinevad teite aatomite ja molekulidega interak...
Avastamaöögiooda, mida nimetatake ka naatriumveinikkarbonaadik, on tavaline küpetukomponent, puhataja, deodoreerija ja pH regulaator. Tavalielt müüake eda valge pulbrina, mi arnaneb k...
Avastama••• MarianVejcik / itock / GettyImage Inimeed ajavad ilmaoluid ageli egamini kliimaga, kuid nad pole amad, ehkki neil on ühied komponendid. Ilmatiku ja kliima elemendid hõlmavad tuule kiiru...
AvastamaIaele elevandile viidatake kui pullile, emaele lehmale ja beebile vaikale. Iane elevant hakkab paaritama vanue 10–14 aatat, emane elevant aga paaritub vanue 12–15 aatat. Pärat paaritumit ei p...
AvastamaTeemandid on planeedi ük ihaldatumaid ja keemilielt lihtamaid objekte. Neid kautatake paljude rakendute alate elektroonikaeadmetet kuni teemant labade ervadeni. Need võivad olla loodulikult ...
AvastamaTeaduprojekti olulied elemendid on amad ammud, mida kautatake teaduliku meetodi oana: eitage oma küimu, tehke uuring, tehke hüpotee, viige läbi ekperiment, tehke oma järeldu ja eda...
AvastamaIga prote, mille käigu toodetake aineid, mi on piiavalt väikeed ja kerged, et neid õhu läbi viia, või on ie gaaid, võib õhuaatele kaaa aidata. Need allikad võiv...
AvastamaLaped tahavad teada ellieid aju nagu vikerkaare värvid ja ka taimed magavad. Nende uudihimu igapäevate vaatamiväärute taga oleva teadue vatu pakub huvi teaduele huvitavate ja hariv...
AvastamaLateaiaõpilaed tegelevad innukalt praktilite teadutegevutega, mi muudavad õppimie lõbuak. Tutvutage elupaikade konteptiooni, elgitade, et loomadel on kodud, nagu ka inimetel on kodud. L...
Avastama