Globaale kekmie temperatuuri tõute ulavad liutikud ja tõuevad tagai alla voolanud orgudee. Kui liutikud kaovad, laguneb tonnide kaupa jäät maatikku ning taimede ja loomade elu taat...

Eitek oli galvanomeeter, ii tuli avomeeter ja täna kautavad teadlaed, elektrikud ja kõik teied elektriga töötavad inimeed multimeetrit, tuntud ka kui DMM ( digital multimeter)....

Orkaanid on võimad troopilied tüklonid, mi võivad keta nädalaid ja laatada uuri alaid võima tuule ja üleujutue käe. Erinevalt tornaadodet, mi võivad moodutuda k...

••• Neznam / itock / GettyImage Ioonühendid on need, mi koonevad vatandlaenguga aatomitet, mida nimetatake ioonidek ja mi on paigutatud võretruktuuri. oolad, ealhulga naatriumkloriid (NaCl)...

Glükoo on kärgkütue ülim allika kõigi eluolendite jaok, ünteeimiek kautatake keemilite idemete energiat adenoiintrifofaat (ATP) mitmel omavahel ühendatud ja teinetei...

Kui liate kuumale veele jää, ulatab oa vee kuumuet jää. Ülejäänud kuumu oojendab jääkülma vett, kuid jahutab protei käigu kuuma vett. egu lõ...

Purkavatet vulkaanidet tulenev laavavoog on ük ikooniliemaid looduõnnetute pilte. Purkeeriv ulakivim voolab vulkaanikraatri külgedet välja ja allapoole, hävitade mi tahe elle ...

Rööviku muutumine liblikak toimub krüali või kopli. Liblikad läbivad elutüklit, mi kooneb viiet etapit: muna, vat, rap ja täikavanud. Krüali ee toimub mitu aja ...

Rakutüklil on kak peamit faai, interfaa ja mitoo. Mitoo on prote, mille käigu ük rakk jaguneb kahek. Interfaa on aeg, mille jookul tehake ettevalmitui mitooik. Interfaa ie kooneb kolmet...

Kaugeltki mitte puhkeeiundina auv Maa haavab läbi komoe oma orbiidil päikee ümber 67 000 miili tunni (107 000 kilomeetrit tunni). ellel kiiruel peab kokkupõrge mi tahe elle teel au...

Enamik rakke kavab pidevalt ja jaguneb. Rakutüklik nimetatav prote võimaldab rakul kavada, oma DNA dubleerida ja jaguneda. Rakkude jagunemine toimub teie protei kaudu, mida nimetatake mitooi...

Paitage läbi prima valgut või riputage päikeeliel päeval aknae ja näete vikerkaart. ee on ama vikerkaar, mida taeva näete, kuna päeval, ku on vihma ja päiket, m...

Füüika laieneb häti ka teie igapäevaellu, kirjeldade tavakogemue liikumit, jõude ja energiat. ellite toimingute nagu kõndimine, autojuhtimine või telefoni kautamine ...

Mittepolaared molekulid ei lahutu vee kergeti. Neid kirjeldatake kui hüdrofoobeid või vett kardavaid. Polaare kekkonna, näitek vee, kleepuvad mittepolaared molekulid kokku ja moodutavad...

Kui vahetate mikrokoobi abil väheet võimuet uure võimuega, liigub uure võimuega objektiiv ote proovit üle ja väikee võimuega objektiiv läät pöörl...

Elemendi oküdatiooninumber näitab ühendi aatomi hüpoteetilit laengut. ee on hüpoteetiline, kuna ühendi puhul ei pruugi elemendid olla tingimata iooned. Kui aatomiga eotud...

Ookeanihoovued mängivad olulit rolli kliima ohjamiel kogu maailma. Need voolud toimivad nagu hiiglalik konveierilint, oojendade ja jahutade Maa oi, kui vei ringleb. Globaalet oojenemiet põhj...

Kui rakk jaguneb, loob ee kak identet tütarrakku, millet igaük kannab originaale raku DNA koopiat. elle protei nimi on mitoo ja vead protei põhjutavad valeid DNA koopiaid. Nende vigade ...

Tütokinee on ühe raku jagamine kahek ja ee on rakutükli viimane etapp pärat mitooi neljaatmelit protei. Tütokineei ajal jääb tuuma geneetilit materjali ümbritev...

Kõigil elavatel rakkudel on membraan, mi võimaldab vee vaba liikumit, kuid piirab vee lahutunud lahutite liikumit. ee membraan võimaldab rakkudel omatada toitaineid ja eritada jä&#...