Ring on ümmargune taapinnaline kujund, mille piir kooneb punktide kogumit, mi on fikeeritud punktit võrdel kauguel. eda punkti tuntake ringi kekpunktina. Ringiga on eotud mitu mõõt...
EdasiTeadus
Taimede paljundamiek on kak peamit meetodit: ekuaalne ja aekuaalne. ekuaale paljunemie jaok on vaja ühe taime õietolmu, et väetada teie taime eemet, et luua uu taim, millel on mõle...
EdasiVabaduatmed (DF) on matemaatiline võrrand, mida kautatake mehaanika, füüika, keemia ja tatitika. Vabaduatmete tatitiline rakendamine on üna lai ja õpilaed võivad eeldada,...
EdasiKekmine, mediaan ja režiim on tentraale kalduvue mõõtmed ja neid võib ühielt nimetada ka kekmite liikidek. Mõite „kekmine” tatitika kontekti outab konkreetelt aritmeetiliele k...
EdasiErinevalt nimetajatet koonevate murdarvude liamiel kautatake väikeima ühie nimetaja (LCD) määramiek kahe või enama numbri väikeimat ühit (LCM). LCM-i leidmiek ja eri...
EdasiKvartali vaheline vahemik, mida ageli lühendatake kui IQR, tähitab vahemikku 25. protentiilit kuni 75. protentiilini või 50-protendilie protendini mi tahe antud andmekogumit. Kvartalite...
EdasiMõõtmite ebakindlue taeme kvantifiteerimine on teadue ülioluline oa. Ükki mõõtmine ei aa olla täiulik ja mõõtmite täpue piirangute mõitmine aitab...
Edasiorteeritud andmekogumi kvartiil on ükkõik milline kolmet väärtuet, mi jagavad andmekogumi neljak võrdek oak; ülemine kvartiil identifiteerib 1/4 elanikkonnaliikmetet, kel...
EdasiVee mahu arvutamine õltub vett ialdava anuma kujut. Ruut- või ritkülikukujulie laeva mahuarvutued nõuavad, et ruumalavõrrandie ienemiek peakite teadma elle pikkut, laiut ja ...
EdasiEnüümid on valgud, mi vähendavad keemilite reaktioonide aktiveerimie energiat, amal ajal kui neid reaktiooni ei tarbita. Bioloogilielt on enüümid olulied molekulid, mi kiirend...
EdasiKui mõtlete illa või ehitie vatupidavatele materjalidele, ei pruugi te mõelda elatuele. Materjalide elatue määramiel aitab Youngi moodul kindlak pinge ja deformatiooni. ee ela...
EdasiProte loodulik valik on mehhanim, mi juhib bioloogilit evolutiooni, eda teooriat kirjeldati emakordelt kuulalt 1800. aatate kekel tänu Charle Darwini ja Alfred Ruel Wallace ieeivale töö...
EdasiElavhõbe on ük väheeid metalle, mi on toatemperatuuril vedel. ee muudab elle kaulikuk paljude eadmete, ealhulga termomeetrite, baromeetrite ja aendit õltuvatel lülititel. Kuna...
EdasiMaapinna aatatu tekitab paljude maailma oade uurt muret. Maakera pind on aatunud töötujäätmete, petitiidide põhjutatud pinnaereotue ning lagunevate jäätmetega, n...
EdasiLehma ja inimee üdame truktuur ehk anatoomia on praktilielt idented. Tegelikult on teadu- ja meditiinitundide väga tavaline, et inimee üdame aemel lõigatake lehma üda lahti. I...
EdasiKa olete kunagi mõelnud, kuida teie elektriarvet arvutatake? Teate, et kautate näitek kogu oma kodu 60-vatieid pirne, kuid võib-olla ei teadnud te, et kui mõni neit pirnidet lü...
EdasiLuk on rahvuvahelie kiirgue kiirgue mõõtühik. eda kautatake valgue nähtava inteniivue mõõtmiek pinnale löömiel. Kandel on rahvuvahelie inteniivue mõõt...
EdasiGigapakalid, atmofäär, elavhõbeda millimeetrid - kui loete neid üldii rõhu mõõtmie ühikuid, võib teie pea pöörlema hakata. Eriti hämmatav ...
EdasiIga kord, kui näete protenti hüpikakent, on neil aladu: nad on tegelikult varjatud murdarvud ja kümnendkoha täpu ning protendi teiendamine murdarvuk või kümnendkohak on a...
Edasiirgjoone võrrandi kirjutamiek on kak tavapärat viii. Ühte tüüpi võrrandit nimetatake punkt-kalle kujuk ja ee eeldab, et te peakite teadma (või leidma) joone kalle ja...
Edasi