Tera on oma tugevue, jääkide väärtue ja tranpordi lihtue tõttu ük kõige agedamini kautatavaid kontruktioonimaterjale. eda kautatake torude (vei, uruõhu ja gaai ...
AvastamaTeadus
Alate 2013. aatat võivad paljud õiduautod õita beniini ja metanooli egudega, mi ialdavad kuni 15 protenti alkoholi, egu, mida nimetatake gaoholik. elle eemärk ja eeli on ee, et ee ...
AvastamaPäikeetiik tuuake ageli energiaallikana, mida arengumaad aavad hõlpalt kautada. Päikeetiike on odav ehitada, vajade ainult maad, tiigi vooderdut ja oolat vett. Kuid päikeeenergia t...
AvastamaUA on aatakümnete jookul olnud ük vähetet rahvatet planeedil, ke ei kauta meetrikaüteemi oma peamie mõõtmitandardina. Kui teied riigid kautavad meetrite (vahemaa jaok), l...
AvastamaWetern blot on ük levinumaid proteduure biokeemilite laborite. Põhimõttelielt eraldab ee valke proovit uurue järgi, eejärel tetitake antikehade abil, et teha kindlak, ka antud...
AvastamaAlgebra, mida tutvutatake tavalielt kekkooli või kekkooli algue, on õpilate jaok emakordne arutlukäik abtraktelt ja ümboolelt. elle matemaatika haruga kaaneb keeruka reeglitik, mid...
AvastamaEimeed omaduõnad, mida inimeed vere kirjeldamiek kautavad, on punaed. Hemoglobiin või lihtalt hemoglobiin on valgu molekul, mi vatutab vere punaek muutmie eet. Nimega, ühendade kreekake...
AvastamaGravitatioon põhjutab kõigi mateeriade meelitamie teite ainete poole, alate alaatomit kuni komilie taandini. Varaemad inimeed võiid tööl jälgida gravitatiooni, märga...
AvastamaKiviaja varajae oana pärineb paleoliitikum oma nime kreekakeeletet õnadet “paleo”, mi tähendab “vana” ja “lito”, mi tähendab “kivi”. eekord nägid varajaed inimete eivanemad - ...
Avastamatarrett on ük ettevõte, mi toodab mikromeetreid - tööriitu, mille abil mõõdetake mõõtmeid mitme entimeetri ja vähem kui millimeetri vahel. Ee aetatake mikr...
AvastamaTuumaümbri - mida nimetatake ka tuumamembraanik - kooneb kahet membraanit, mi ümbritevad taime- ja loomarakkude tuuma. Nii tuuma kui ka tuumaümbrie avata Šoti botaanik Robert Brown 1833...
AvastamaMitokondrid, mida tavalielt nimetatake raku võimak, on olulied energia tootmiek, mi tuleneb üiveikute ja ravhapete lagunemiet.Ehkki truktuure, mi võiid olla mitokondrid, või mä...
AvastamaAine oakete teooriat ei avatatud niivõrd, kuivõrd ee õnatati, ja ee formuleerimine alga Vana-Kreeka. Inimene, kellele on omitatud idee, et maailm kooneb piiketet, jagamatutet oaketet, o...
AvastamaRibooomid on tuntud kui kõigi rakkude valguvalmitajad. Valgud kontrollivad ja loovad elu. eetõttu on ribooomid eluk hädavajalikud. Hoolimata nende avatutet 1950ndatel, kulu mitu aatak...
AvastamaDinaatriumdifofaat on keemiline liand ja äilituaine. ellel on palju varjunimeid. Dinaatriumdifofaat on tuntud ka kui dinaatriumdiveinikdifofaat, dinaatriumdiveinikpürofofaat ja dinaatriump...
AvastamaBoorhape eineb loodulikult paljude mineraalide komponendina, merevee, paljude taimede ja peaaegu kõigi puuviljade. Boorhappe töötulik valmitamine toimub boorak töötlemiel mine...
AvastamaAendumeetod, mida tavalielt tutvutatake Algebra I õpilatele, on meetod amaaegete võrrandite lahendamiek. ee tähendab, et võrranditel on amad muutujad ja kui need lahendatake, on mu...
AvastamaKloroplatid on membraaniga eotud organellid, mi einevad rohelite taimede ja vetikate. Need ialdavad klorofülli - taimede poolt fotoünteeik kautatavat biokeemilit ainet, mi muundab valgue ene...
AvastamaVeinikkloriidhape, tuntud ka kui muriaathape, veinikkloriidi veialueline lahu, on väga öövitav hape. eda kautatake patareide ja ilutuletike valmitamiek, želatiini valmitamiek ja uhkru t...
AvastamaKaltiumokalaat on ioonne ühend keemilie valemiga CaC2O4 ja okaalhappe ool. ee on väga lahutumatu ja lahutub vee halvati. Ük meetod kaltiumokalaadi lahutamiek labori on etüleendiami...
Avastama