Deoküribonukleiinhape ja valgud. DNA on jaotatud geenidek nimetatavatek ükutek, millet igaük kodeerib konkreetet RNA või valgujärjetut. Geene uuritake elulooduüteemide b...

DNA õrm on DNA tükk, mi on nii eritatav, et ee uudab tõetada inimete identiteeti. Need erinevad piirkonnad võivad eineda mitmel erineval kujul, kuid iga vorm on ainulaadne ühe...

Deoküribonukleiinhape, mida agedamini nimetatake DNAk, on molekul, mi vatutab meie geneetilie teabe eet. Tegelikult on DNA päriliku materjali allikak peaaegu kõigil Maakera organimidel....

Teie keha on umbe 50 triljonit rakku. Peaaegu kõigil neil on DNA - tegelikult kak meetrit ellet. Kui kogu DNA kokku tõmmata, on teil nöör piiavalt pikk, et minna Maa ümber kak...

Gümnaaiumit olek rake läbi aada, kui pole kuulda, kuida DNA on "elu inine". eda peaaegu iga Maa eluolendi peaaegu iga raku. DNA, deoküribonukleiinhape, ialdab kogu vajalikku t...

Te ei pruugi eda vaadata, kuid Ameerika alligaatoritel on üna keeruka õukondlik rutiin, mi hõlmab lärmakat lõõtutavat koori, pea lakutamit ja omamoodi pikaajalit maadluma...

Deoküribonukleiinhappe ehk DNA avataid 1953. aatal Jame Waton, Franci Crick ja Roalind Franklin. eda molekuli peetake elu põhialuek, kuna ee ialdab teavet kõigi organimide jaok vajalike...

DNA replikatiooni eemärk on raku DNA täpete koopiate loomine. Pärat replikatiooni lõppemit jaguneb rakk kahek identek tütarrakuk. ee prote on oluline kahjutatud või urnud...

DNA-tetimine arene välja geneetika uuringutet, mi algaid 1800. aatate lõpu, kui Gregor Mendel uuri hernetaimede pärilike tunnute fenomeni. Tema töö pani alue DNA ehk deokü...

Deoküribonukleiinhape, mida tuntake kõige agedamini DNA-na, on rakumaite geneetilie materjalina kautatav aine. elle DNA, mi ialdab kõiki meie geene, mi teevad meit elle, ke me oleme. Ne...

Nukleotiidid on elu keemilied ehituplokid ja neid leidub eluorganimide DNA-. Iga nukleotiid kooneb uhkur, fofaat ja a lämmatikku ialdav alu: adeniin (A), tümiin (T), tütoiin (C) ja guan...

Geneetilie koodi tõlkimine elle deoküribonukleiinhappe vormit, mi kooneb neljat korduvat tähet, aminohapetet koonevak valguproduktik on häti mõitetav prote. Ük vii protei...

Geelelektroforee on tehnika, mi võimaldab DNA-d analüüida elle kootioade molekulide taemel. elle DNA viualieerimimeetodi korral aetatake proovid agaroogeeli öötmele ja geelile...

Magnetid võivad andmeid hävitada. Ehkki ee kehtib tõepoolet diketi ja mõne (väga) vana kõvaketta kohta, võikite küida, ka ee kehtib muuikamängude kohta, n&...

Kui mõelda kõrbele, ii enamu inimei kujutab endat tohutuid liivakihte, kuuma kuiva tuult ja kõrvetavat kuumut. ee ei vata alati tõele. Paljud kõrbed on alati külmad, pikk...

õltumata ellet, ka olete bioloogia uutulnuk või kauaaegne autaja, on uurepärane võimalu, et vaikimii näete deoküribonukleiinhapet (DNA) kui kõige ainulaadumatumat id...

Alfa / beeta oakeed ja gammakiirgu on ebatabiilete või radioaktiivete iotoopide eralduv kiirgu kolm levinumat vormi. Kõigile kolmele pani 20. ajandi algue nime Uu-Meremaal ündinud f...

Deoküribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA) on kak loodue leiduvat nukleiinhapet. Nukleiinhapped eindavad omakorda ühte neljat "elu molekulit" ehk biomolekulit. Teied on ...

PH mõõdab veinikioonide kogut lahue. Aluelite lahute on veinikuioonide kontentratioon madal, happelite lahute aga veinikioonide kõrge kontentratioon. Lahute pH-d aab muuta hapete ja alu...

Atmofääriõhuvoolu globaalne ringlu on Maa temperatuuride erinevute tagajärg, mi tekitavad õhurõhu muutui. Õhu- ja tuulevoolude määratlu on õhk, mi lii...