Tihedu on mateeria omadu, mi on eotud objektide mai ja ruumalaga. Tihedu on tegur ellite omadute nagu ujuvu määramiel. Ujuvue tõttu hõlmavad tihedukated teatud mai ja mahuga objekt...

Lämmatikgaa (N2) on ük levinumaid loodue leiduvaid elementaareid gaae. Gaailämmatiku ioleerimine puhtal kujul ei ole aga alati lihtne. Gaailämmatiku aamiek looge üntee agedami...

Midagi genereerida on luua ee muudet kootioadet.Võite genereerida novelli, kautade fragmente teie ümbriteva maailma kohta; inimeed loovad oma eluplaanid mitmeugutet allikatet kogutud teabe p...

Meie geneetiline kood alvetab meie kehale bluui. Geenid juhivad valkude tootmit ja valgud hõlmavad meie keha või toimivad enüümidena, mi reguleerivad kõike muud. Geenid, DNA j...

ugukromooomid põhjutavad elgeid pärimi mutreid. Paljude liikide määrab oo ugukromooomid. Näitek kui inimetel päritake X- ja Y-kromooomid, peate olema meeoot; kak X-kromoo...

Kui Iabelle Holdawayl tekki pärat kopuiirdamit tõine bakteriaalne infektioon, oli tal ravivõimalui vähe. Nakku levi kogu tema keha ja oli antibiootikumide uhte vatupidav. Kuid ta t...

Uue liigi teke on evolutiooni oluline ündmu. Tavalielt on ee aeglane prote, ku kak populatiooni muutuvad järk-järgult üha enam ükteiet erinevak, kuni nad ei aa enam omavahel e...

Geneetika, pärilikkue uurimine, alga hernetet. Gregor Mendeli hernetaimedega tehtud uuringud näitaid, et mõned tegurid liikuid ennutatavate mutrite põlvkonnalt põlvkonnale ell...

Ükkõik, ka viibite üldbioloogilii teadui, rakubioloogia või molekulaarbioloogia kurui, on geneetika teie uuringu põhioa. Geneetika määrab ära elle, ke me oleme,...

Tapetum lucidum on ilma membraani kiht, mi eineb mõnel, kuid mitte kõigil loomadel. eda võib leida nii elgroogetel kui ka elgrootutel, kuid agedamini imetajatel. Tapetum lucidum on peeg...

Ra on ebatäpne mõite. Kõik täna eluad inimeed kuuluvad Homo apien apien'i liikidee ja raile omitatud omadued on kultuuride ja tiviliatioonide vahel ajaloolielt varieerunud. Tea...

Ehkki genotüüp ja fenotüüp kõlavad piut nagu koomikikaalaed, on mõlemad geneetika põhialued. Need on eotud amal põhimõttel nagu "inine" ja "...

A geenAluelie biokeemilie vaate on deoküribonukleiinhappe (DNA) egment organimi iga raku, mi kannab geneetilit koodi konkreete valguprodukti kokkupanemiek. Funktionaalemal ja dünaamiliemal t...

Eluorganimide inine ialdub organimi geneetiline kood leitud rakkude tuumade. Kromooomide topeltheeliki DNA molekulid koonevad kodeeritud juhenditet, mi võimaldavad rakkudel toota valke ja muid el...

genotüüp on geneetiline kooti organimi või kõigi ükikute organimide kombinatiooni alleelid. Alleelid on konkreete geeni potentiaaled variandid....

Gregor Mendeli geneetilied uuringud kekenduid hernetele. Hernetaimede geenidel on irged domineerivad ja reteiived tunnued, mi põhinevad ühe geenipaari pärimiel. Mitte kõik tunnued ...

Peaaegu kõik eluorganimid annavad paljunemiel DNA-d oma järglatele. Konkreetet DNA komplekti, mille mõni konkreetne organim - näitek inimene - pärib - nimetatake genotü&#...

Genotüüpilite uhete uurimine pärineb Gregor Mendeli tööt 1850ndatel. Geneetika iak tuntud Mendel tegi hernetaimede ritumiel laiaulatulikke kateid, millel olid mitmeugued erine...

ageli leitake Põhja-Ameerika, Kek-Ameerika, Lõuna-Ameerika ja Namiibia ning muueumide kinkekauplute tavaline vaatepilt on geoodid kivimoodutied, mi hõlmavad mitmeugueid mineraale. K...

ünteetilii teemante teevad inimeed labori. Ehtaid teemante kaevandatake aga maapinnat ja need on loodue loodud. Kui labori loomine on piiavalt hea, võib ilma ekpertteadmite ja tetimimeetodit...