ealiha ja iil on kipitavad imetajad. Nad on ageli egadue, kuna neil mõlemal on kehal teravad nõelataolied prillid. Kuid ee on kahe looma ainu arnau. ead ja iilid erinevad uurue, kaitekä...
EdasiTeadus
Protitid on ük kuuet eluriigit. Kõik protitid on eukarüooted - ee tähendab, et neil on rakutuum, mi talletab nende DNA - üherakulied organimid. eega on nad evolutiooni illak b...
EdasiEhkki uhkur ja ool võivad tunduda arnaed, on need üna erinevad. Loodue einevad mitmeugued uhkrud, kuid termin “uhkur” viitab tavalielt ahharooile, mi on glükooit ja fruktooit valmitatud...
Edasikink on uurim ialike perekond ja nad elavad igal mandril, välja arvatud Antarktika. Nad on roomajad ja nende nahk on kaetud iledate läikivate oomutega. alamandrid, mida leidub paravö...
EdasiPöördkompreorid ja kolbkompreorid on mõlemad gaaiülekandeüteemide komponendid. Neil mõlemal on ama eemärk - viia üteemi gaai, väljahingata heitgaae, eej...
EdasiKõik inimkonnale teadaolevad eluvormid kuuluvad nn kuningriiki, kuid alati pole lihtne teada aada, mik eluvorm kuulub antud kuningriiki ja mitte teie. Kuningriigid Protita ja Monera ialdavad m...
EdasiKahe muutujaga lineaarvõrrand ei hõlma kummagi muutuja korral võimut, mi on uurem kui ük. ellel on üldine vorm Kirve + Kõrval + C = 0, ku A, B ja C on kontandid. eda on v...
EdasiLahutuvu ja egunevu on mõlemad mõited, mi outavad ühe aine võimele lahutuda teie aine. Lahutuvat ainet nimetatake lahutunud ainek, ainet, mille lahutunud aine lahutatake, nimetatak...
Edasitepid ja avannid on kak näidet Maa paljude elutike kohta. Biome on piirkond, ku on arnaeid taime- ja loomaeluvorme. Piirkonnad on üldielt külgnevad. Näitek kõrb on elupaigak....
EdasiHomöotaa on prote, mille kaudu organim reguleerib oma iekekkonda, hoide kriitilii parameetreid vatuvõetavate piiride.Vananemine mõjutab homöotaai äilitamie ja taatamie võ...
EdasiMikrokoopide lihtaimad vormid on väga algelied, koonevad ainult ühet läätet ja uudavad pilti ainult piut uurendada. Zacharia Janeni 1590. aatal leiutatud ühendmikrokoop oli mu...
EdasiAurutamine ja aurutumine on põhjued, mik vei poti keeb ja mik muru vajab uve jookul agedamat katmit. Aurutamine on ük aurutamie tüüp, mi toimub peaaegu kõikjal. Aurutamine on ...
EdasiMaa äkilied häired vabatavad energialaineid, mida nimetatake eimilitek lainetek. Maavärinad, plahvatued ja iegi uured veokid tekitavad eimilii laineid. eimograaf mõõdab eimili...
EdasiAlate nende tiibuvatet tibadet kuni pikkade abadeni kuni viiini, kuida nad näivad läbi vee lendavat, on kiired inimetele kõige köitvamad mereloomad. Juhulikel vaatajatel võib ...
EdasiEnne ööpäevaringet ilmajaamade ja ilmateate ilmumit käeulatue pidid inimeed toetuma põhiliematele vahenditele tuule mõõtmiek ja ilmaennutamiek. Varaed põllumehe...
EdasiVäheed loomad tähitavad Põhja-Ameerika kõrbe nagu hunt ja koioti. Emapilgul näib, et neil loomadel on palju ühit, kuid neil kaugetel ugulatel on tegelikult nende vahel pa...
EdasiNii pärm kui ka hallitueened on eente kuningriigi eukarüootid - rakutuumade ja membraaniga eotud organellidega organimid. Kuna nii hallitu kui ka pärm on oportunitlikud organimid, toimi...
EdasiNii tinkmonometioniin kui ka tinkpikolinaat on mineraaltingi bioaadavad vormid, mi tähendab, et ooled võivad neid aborbeerida ja keharakud neid kautada. Mõlemad vormid on kelaadid, mi t...
EdasiKaidel, koertel ja inimetel on enamue amad luud, kuid need erinevad ükteiet olulielt. Kaid ja koerad, järjekorra Carnivora, arnanevad ükteiega rohkem, kui mõlemad on nagu inimeed....
EdasiInimete ja lehmade ilmamunad on üldielt arnae truktuuriga. Mõlemal on klera, mi on ilmamuna, arvketa valge oa või elge truktuur iirie ja pupilli, lääte, klaakeha vedeliku, v...
Edasi