Teadumeiprojektid varieeruvad lihtat komplekini ja erinevad tüübit elektrooniliet, bioloogiliet keemilieni. Hiire labürinti on lihtne üle ehitada, kuid ellel on lai kautuala. elle ...
Loe RohkemTeadus
Objektid, nagu tähed, paitavad ööel üle taeva liikuma, et Maa keerleb oma teljel. ee on ama põhju, mik päike tõueb ida ja loojub lääne. Tärnid, mi on ...
Loe RohkemPolünoomid on avaldied, mi ialdavad muutujaid ja täiarve, kautade ainult aritmeetilii operatioone ja poitiiveid täiarvu ekponente nende vahel. Kõigil polünoomidel on fikeeritu...
Loe Rohkemeedimine on prote, mi muudab toidu tükid väiketek uhkrutek, aminohapetek, ravhapetek ja nukleotiididek. Neid väikeeid molekule kautavad kõik keha rakud uute valkude, nukleiinhapete...
Loe RohkemRakud on väikeimad eluolendite ühikud, millel on kõik eluga eotud omadued. Ük neit määratlevatet omadutet on ainevahetuvõi kekkonnat kogutud molekulide või ener...
Loe RohkemMagnetid on olnud ük kõige kaulikumaid materjale, mi on avatatud, ning neit on aanud palju imet ja meelelahutut. Alate nende avatuet tuhandeid aataid tagai on inimeed leidnud magnetide kauta...
Loe RohkemMantikrevetid on väike röövellik koorikloom ja ük teadaolevalt agreiivemaid loomi. Neid võib jagada kahte põhirühma: õmblejad ja õmblejad. peareritel on te...
Loe RohkemMaailma ookeanid on dünaamilied, tohutu hulga veevoolude ja güreenide liikumiega. Need voolud mängivad Maa elu uurt rolli. elliena tunnevad inimeed ookeanihoovute mõju ote....
Loe RohkemDünamiiti leiuta Rooti keemik ja inener Alfred Nobel 19. ajandi lõpu ohutu viiina nitroglüteriini kautamiel lammutuainena. Nobel tabilieeri nitroglüteriini, egade eda kobediatomiid...
Loe RohkemOokeanihoovued mõjutavad ilmatikku märkimiväärelt. uurimad voolud on väljakujunenud voolud, mille liikuma paneb maa pöörlemine ja tuuled, mi einevad põhja- ja l...
Loe RohkemProtitid on mitmekeine rühm üherakulii, mitmerakulii ja koloonilii organime. Kuna kõigil on tõeline tuum, nimetatake kõiki neid organime eukarüootidek. amuti vajavad ellu...
Loe RohkemKui olete alati tahtnud võita konkuri, mi hõlmab purgi oleva kommimaii kogue õigeti äraarvamit, peate mõitma mahu valemit. Ehkki vatue aamiek pole lollikindel meetod, peak v...
Loe Rohkem10. augutil lendab Maat mööda tohutu uur ateroid, mi on uurem kui Empire tate Building. Nimelt 2006 QQ23, on ee tegelikult ük eite ateroidid, mi auguti jookul Maat mööduvad - ...
Loe RohkemVeetükkel määratleb protei, mille käigu vei liigub pidevalt Maa pinna kohal ja all. Veekogude, pilvede, aurutumie ja kondeneerumie on kõik oa veeringluet, kuid ka eluad ajad m...
Loe RohkemPaljud jõud ühendavad ookeanivee liikumie. Maa ja kuu vahelie gravitatiooni tõttu on tõuulaine ja voolav tõu. Tuul võib vett ka liigutada ja Maa pöörlemine liab...
Loe RohkemVõib olla tore ette kujutada, et anaeroobne kekkond on koht, ku keegi ei treeni. Aga ei, ee pole ee, mi ee on! Anaeroobe kekkonna puudub hapnik....
Loe RohkemParem või halvem on arenenud maailma majandue nafta. Toornafta leidmine, tootmine ja rafineerimine kautatavatek toodetek on uur äri. Enamiku inimete jaok on naftaotingu kõige nähta...
Loe RohkemLihtad mainad on loodud töö hõlbutamiek, kautade väikeid oi. Ukelukk on lihtne main, millel on ainult kak peamit oa. Lihtate mainate põhitüüpe on kuu: kang, kaldtaa...
Loe RohkemIoonide netovõrrand on valem, mi näitab ainult keemilie reaktiooni oalevaid tugevaid elektrolüüte (ioone). Teii mitteoalevaid "vaatleja" ioone, mi on kogu reaktiooni v...
Loe RohkemProtendid on vii näidata, kuida kak ummat omavahel võrreldavad on. ee võib olla kaulik, kui töötate tatitikaga või kui oovite näidata, kui palju koguumma aja jookul ...
Loe Rohkem