Alabamai metad, põllud ja iegi tagaaiad on tänu üna ühtlaele kõrgele temperatuurile ja niikele õhule täidetud uhke lopaka taimeeluga. Mitte paljud inimeed ei tea, et...
Loe RohkemTeadus
Teoreetilielt, kui kõik Maa toidupoed äkitelt kaokid ja teil ei olek lubatud mingit liha tarbida, aakite kenati hakkama mulla kavatatavaga ja ainuüki puudega. Aga ka a teakid, kuida eda...
Loe RohkemÜldielt määratletud biofääri nimetatake univerumi eda oa, ku kogu elu leitake. Kuna teadlaed ei ole organime väljapool planeeti Maad leidnud, määratletake biof&...
Loe RohkemLiage mi tahe kolmnurga kolme nurga väärtued ja aate 180 kraadi. Kui teil on täinurkne kolmnurk, on elle ük nurk määratlue järgi 90 kraadi. ee tähendab, et ...
Loe RohkemMõnikord teeme kõik endat oleneva, ii aame teada, et ei peak. 1890. aatal ai hakepeare'i fänn nimega Eugene chieffelin, ke oli lugenud kuldnokkade kohta Bardi raamatu “Henry IV”, et...
Loe RohkemPlaneedigeoloogid vatavad Päikeeüteemide evolutiooni küimutele, uuride teite planeetide pindade ja interjööri omadui. Planeetide geoloogia on mitmekeine valdkond, mi hõlm...
Loe RohkemKlorofluoroüinikud on keemilied kemikaalid, mi ialdavad kloori, fluori ja üinikku. Tavalielt einevad need vedelike või gaaidena ja vedela oleku kipuvad nad olema lenduvad. CFC-d pakuvad...
Loe RohkemEl Nino on nimi, mi antake Lõuna-Ameerika Vaike ookeani ranniku ääre auvatele oojadele ookeanihoovutele, mi tekivad iga paari aata tagant umbe jõulude ajal. El Nino nähtu on o...
Loe RohkemMagnetid meelitavad teatud tüüpi metalle, kuna need tekitavad magnetjõu välja. Mõned materjalid, näitek magnetiit, tekitavad need väljad loomulikult. Teitele materja...
Loe RohkemTaimed ja mõned üherakulied organimid kautavad vee ja üinikdiokiidi glükooik muundamiek fotoünteei. Valgu on elle energiatootmie protei hädavajalik. Pimedue langede foto&...
Loe RohkemKuigi ee juhtu 1969. aatal, avalda eimene Kuu maandumine maailmale püivat mõju. Apollo 11 einda NAA jaok aatakümnetepikkue töö kulminatiooni. John F. Kennedy unitu inimee Kuul...
Loe RohkemGlobaalne oojenemine põhjutab Antarktika mandri, Põhja-Jäämere ja kogu Gröönimaa liutike, jääkihtide ja merejää ulamit ning purunemit. elle tulemuel l...
Loe RohkemNagu loomad ja inimeed, vajavad taimed ellujäämiek teatud kogut rauda. Raud aitab neil luua klorofülli ja aitab paljude teite keemilite proteide, mida taimed teotavad. Liiga palju rauda...
Loe RohkemPaljatunud kivimit mõjutavad mitmeugued proteid, mi pinnat erodeerivad ja ilmatiku eemaldavad. Need proteid, näitek külmutamine-ulatamine, aitavad katmata kivimi lagundada ja lõpuk...
Loe RohkemMatemaatika nimetatake kolmnurkade uurimit trigonomeetriak. Nurkade ja külgede tundmatuid väärtui võib leida iinue, kooini ja puutuja ühite trigonomeetrilite tunnute abil. Nee...
Loe RohkemKliima on piirkonna valitevad temperatuuride ja ademete mutrid. Piirkonna kliima võib olla troopiline või külm, vihmane või kuiv, paravöötme või muoonne. Geograafia ...
Loe RohkemIlmatik ja eroioon koo gravitatiooniliet mõjut, mida nimetatake mailiek raikamiek, on põhiproteid, mille käigu kivimid lagunevad ja eemaldatake, mida ühielt nimetatake kahjutuk teg...
Loe RohkemInimee mõju globaalele kekkonnale on muutunud üha oluliemak alate ellet, kui ta on aanud domineerivak liigik Maal. mithoniani ajakirja andmetel viitavad paljud teadlaed praeguele geoloogilie...
Loe RohkemKui teatud tüüpi aine, mida nimetatake Brontedi happek, lahutub vee, eraldab ee veiniku ioone, uurendade veinikuioonide kontentratiooni vedeliku. Keemikud klaifiteerivad veinikuioonide konte...
Loe RohkemMatemaatika võib põhikooliõpilatele olla keeruline teema. Mõite abtraktne olemu muudab elle ageli noortele õppijatele keerukak. Matemaatika õpetamine on palju lihtam mitm...
Loe Rohkem