Kui inimeed öövad karbit, mõtlevad nad tõenäolielt kena kuuma kaui merekarpide või muu mereandide rooga. Ameerika Ühendriikide on teatud kahepoolmelite või kahe...
Loe RohkemTeadus
Aeroobne hingamine, termin, mida ageli kautatake vaheldumii "rakulie hingamiega", on imelielt uure aagikuega vii eluate ajade jaok, et eraldada hapniku juureolekul üinikuühendite k...
Loe RohkemMaakera tuum kooneb tahket iemiet tuumat ja vedelat välimiet tuumat, mi mõlemad on valmitatud peamielt rauat. Nendet oadet on vahevöö, ii koorik, millel me elame. Maateadlaed on te...
Loe RohkemMunarakud ehk munarakud on rakud, mida naiorganimid kautavad järglate paljundamiek. eevatu meete reproduktiivrakke nimetatake permadek. Imetajatel moodutub uu iend, kui emalt aadud munarakud ja i...
Loe RohkemEnamiku elu raku tehtavatet töödet teevad elle valgud. Ük ai, mida rakk peab tegema, on oma DNA dubleerimine. Näitek teie keha on DNA dubleeritud triljoneid kordi. Valgud teevad ed...
Loe RohkemMikrokoop on ük oluliemaid vahendeid, mida kautatake keemia ja bioloogia. ee intrument võimaldab teadlael või artil eda teha uurendage objekti, et eda ükikajalikult vaadata. Olema ...
Loe RohkemLakmupaber on tööriit, mille abil aab kontrollida, ka aine on hape või alu. Kui aine lahutatake vee, põhjutab aadud lahu lakmupaberi värvi. Lahue happeue või alueliue m...
Loe RohkemNagu termin viitab, on makromolekulid eriti uured molekulid, mi ialdavad palju aatomeid. Makromolekulid koonevad mõnikord pikkadet aatomite korduvatet ahelatet ja neid nimetatake polümeeride...
Loe RohkemKui olete kunagi võtnud bioloogiakurue, teate tõenäolielt DNA-t. Need molekulid ialdavad teavet, mi on vajalik mi tahe bioloogilie organimi iga oa loomiek, alate üherakuliet am...
Loe RohkemKoritaja on ökoüteemi määratletud roll. Ökoüteemi, näitek vihmameta, on koritaja loom, ke ööb metaaluel urnud taime- ja loomet ainet. Koritajad on olulied,...
Loe RohkemPellet on õhuke kudede, valkude või muude komponentide kile, millel on lai roll ja rakendu. ee eineb loodulikult organimide ja hambaemailil. eda kautatake ka gatronoomia ja fotograafia eeme ...
Loe RohkemKopud koonevad mitmetet kudedet ja rakurühmadet, mi teotavad hingamie elutähtat toimet. Hingamine on inimetel kekne funktioon. Hingamine on bioloogiline prote, mille käigu toit ja hapni...
Loe RohkemPeyeri plaatrid on pakenenud koe ovaale kujuga alad, mi on kinnitatud inimete ja teite loomade peenoole lima eritavae vooderdie. Emakordelt vaata neid nende nimekaim Johann Peyer 1677. aatal. Ehkki ta...
Loe RohkemEi, roomajad pole limakad - tegelikult vatupidi. Nende keha katvad kaalud on puudutamiel kuivad ja üna muljetavaldavad. Nagu inimee küüned ja ninaarviku arved, on need kaalud valmitatud...
Loe RohkemEhkki õpilaed leiavad funktiooniküimui ageli hirmutavalt, ei erine funktiooni lahendamine lihtate võrrandite (matemaatilied avaldied ühe muutuja kogumi, mi võrdub kontandiga, ...
Loe RohkemMeritäht (või meritäht) on Varjupaiga Echinodermata mi on üldielt röövellikud ja uudavad liikuda. Nad kautavad liikumiel liikumiek abitavaid käivari ja iga torujala ...
Loe Rohkemüiveikud on kogu planeedi orgaanilie elu oluline ühend. Nii taimed kui ka loomad kautavad peamie energiaallikana üiveikuid, mi hoiab keha funktioneerima kõige elementaaremal taemel...
Loe Rohkemüihappeanhüdraa on ülioluline enüüm, mi toimib loomarakkude, taimerakkude ja kekkonna üinikdiokiidi kontentratiooni tabilieerimiek. Ilma elle enüümita olek muun...
Loe RohkemEnüümid on olulied valgud, mi põhjutavad organimide mitmeugueid reaktioone. Kuid nad ei tööta üki. Koenüümidena tuntud valguvabad molekulid aitavad enü...
Loe RohkemVaatamata oma väikuele on kakteitõrmikoole a mailielt inimee eedeüteemi oluline oa. C-kujuline elund, peenoole eimene oa, toimib illana mao ja uurema peenoole vahel ning tööta...
Loe Rohkem