Päikee koguvarjutute haruldu ja lühidu, kui Kuu takitab maapinnalt vaadatuna Päikee ketat ja kekkonnamuutujate kontrollimie keeruku muudab nende uurejoonelite atronoomilite ündmute...

Mikrokoobid võimaldavad teadlatel ja üliõpilatel uurida taime- ja loomorganimide rakutruktuure. amuti võib täheldada mineraalide kritalet truktuuri ja tiigivee tilka. Proovide...

Paljud inimeed arvavad merevetikatet kui meretaimedet, kuid tegelikult on kõik merevetikad tegelikult vetikate kolooniad. Merevetikatet on kolm erinevat füla: punavetikad (rhodophyta), rohev...

Inimee vereringe- või kardiovakulaarüteem jaotab eluk vajalikke aineid kogu keha. Alate üdamet pumbatake veri kopudee, ku ee võtab hapniku ja eraldab üinikdiokiidi. Muud verev...

Mikrokoopi peetake ühek märkimiväärek leiutiek teadumaailma. ee pole mitte ainult aidanud rahuldada uurt inimlikku uudihimu ajade vatu, mi on palja ilmaga nägemiek liiga v...

Ligi 40 protenti maakera maapinnat kooneb rohumaade ökoüteemidet. Rohumaad kogu maailma on olulied taime-, looma- ja linnuliikide ellujäämiek. Rohumaad mängivad olulit rolli k...

Enne mikrokoobi kautamit aate teada, mille jaok kõik erinevad oad on mõeldud. Paljud inimeed uuvad, et objektiivid on mikrokoobi kõige oluliemad komponendid. Põhimõttelielt ol...

Iga kehaüteemi on elundid, mi tagavad eluk vajalikud funktioonid. Iga inimee elund kooneb koet, mi võimaldab elle funktioneerimit. Näitek kopude ünteeitud valgud on täieti eri...

Magnetilied kontaktorid on elektrilie relee vorm, mida leidub enamikul elektrimootoritet. Need toimivad vahepealete energiaallikate ja uure koormuega elektrimootorite vaheühenduena, et homogenie...

üda on vereringeüteemi peamine lihaeline organ, mi pumpab verd kogu inimkeha. Inimkeha on tiheda vereoontevõrgu, mida nimetatake arteritek ja veenidek, tihedalt energiat....

Elektrimootorid toetuvad elektromagnetiliele induktioonile - nähtue avata 1800. aatate algue füüik Michael Faraday. Ta leidi, et magneti liigutamine läbi toroidi, mille ümber ...

Kõiki kõrbe aab aata vähem kui 10 tolli. Kuid mitte kõik kõrbed ei kuumuta kuumaid kõrbeid. Liak kuivadele kõrbetele võivad kõrbed olla emiarided, rannikul...

Ribonukleiinhape (RNA) on keemiline ühend, mi ekiteerib rakkude ja viirute. Rakkude aab elle jagada kolme kategooriae: riboomaalne (rRNA), Meenger (mRNA) ja ülekanne (tRNA).Ehkki ribooomide ...

Mikrofilamendid ja mikrotuubulid on organimide rakkude oad, mi pakuvad tugevut ja truktuuret tuge. Need on tütokeleti peamied komponendid - valkude raamitik, mi annavad rakule kuju ja takitavad e...

Kui taim võtab atmofäärit üinikdiokiidi ja võtab vatu piiavat päikeevalgut ja vett, muudavad taimerakkude olevad kloroplatid reagendid, vee ja üinikdiokiidi hapnikuk...

Putukatel pole kope nagu elgroogetel. Ainevahetuproteide jaok hapniku aamiek peavad nad ikkagi hingama, kuid nende keha kautab ellek väga erinevat üteemi. Nad kautavad avaid, mida nimetatake...

atelliit on komoe olev objekt, mi tiirleb ümber millegi muu. ee võib olla loomulik, nagu kuu või kuntlik. Kuntlik atelliit paigutatake orbiidile, ühendade elle raketiga, latake kom...

H-kujuline harknääre, mi aub vahetult rindkere ehk rinnaku all ja üdame kohal, on keha immuunuüteemi aktiivne lümfoidne organ. ee on uurim lapepõlve ja puberteediea, vanu...

Lipiidid on orgaanilied ühendid (ee tähendab, et need ialdavad üinikku, veinikku ja hapnikku), mi ei ole vee lahutuvad, lahutuvad elle aemel ravhapete. Inimee keha ja toitude, mida inim...

Kilpnäärme eritatavad hormoonid mängivad olulit rolli ainevahetue, mi mõjutab keha võtmeüteemide töökiirut. Kilpnäärme funktiooni käivitab aju h&...